Põllumajandus- ja metsandusministeerium on kiirendanud jõupingutusi koondmaa suuruse suurendamiseks 2023. aasta lõpuks 8,5 miljoni hektarini. Esimest korda alustati maakorraldustöödega 1961. aastal Konya provintsis Çumra rajooni Karkıni külas likvideeritud TOPRAKSU peadirektoraadi poolt. Sellest aastast kuni 2002. aastani lõpetati registreerimistööd 450 tuhande hektari suurusel alal. Vajalikke tegevusi tehti 2003 miljoni hektari suurusel alal 5,9. aastast kuni eelmise kuu lõpuni. Seega oli registreeritud ala suuruseks kokku 6,34 miljonit hektarit.
Kui tänavu jaanuari-novembri perioodil lõpetati registreerimistööd 320 tuhande 161 hektari suurusel alal, siis aasta lõpuks peaks registreeritud koondpind ulatuma kokku 6,77 miljoni hektarini.
Kui Türgis on maakorraldustöödeks sobivat maad 14,3 miljonit hektarit, siis 2023. aasta lõpuks plaanitakse jõuda 8,5 miljoni hektarini konsolideeritud maadeni.
Kui konsolideerimistööde raames viidi läbi 450 projekti, siis lõpetati neist 306 ja 144 puhul on töö veel pooleli.
Maakorralduse eeliste hulka kuuluvad maatükkide suuruse suurendamine, korrapärase ja ideaalse maatüki kuju loomine, asjaolu, et iga maatükk on tee ääres ja ühendatud niisutusvõrguga, niisutusnormi suurenemine, riiklike investeeringute kokkuhoid. , kaasaegse põllumajandustehnika kasutamine, kaasaegse põllumajandustehnika rakendamine, aeg, kütus ja tööjõud.sääst, kinnistus- ja katastriraamatu uuendamine, põllumajandusliku kontrolli ja väetamise hõlbustamine ning põllumeeste sissetulekute suurendamine.
DSI on konsolideerimistöid teostanud alates 2018. aastast.
2 MILJARDI LIIRI TOETUS NIISUTUSPROJEKTIDELE
Seevastu Põllumajandus- ja Metsandusministeerium annab 2007-protsendilist toetustoetust üksikutele talumajapidamistele kaasaegsetele niisutussüsteemidele alates 1. aastast tingimusel, et toetuse aluseks olev kauba ostusumma ei ületa 50 miljonit liiri.
Toetuse raames on olemas talusisene tilguti, talu vihmut, talusisene mikropiisutus, põllusisene maa-alune tilguti, lineaarne või keskpöörd, trummel- ja päikeseenergiaga töötavad niisutussüsteemid, päikeseenergiasüsteemid põllumajandusliku niisutus- ja arukate niisutussüsteemide projektid.
Perioodil 2007-2022 oli toetusega hõlmatud 47 tuhat 264 niisutusprojekti ning 4 miljonit 703 tuhat 211 dekaarit maad niisutati kaasaegsete niisutussüsteemidega. Nende tehingute eest maksti kodanikele kokku 2 miljardit 13 miljonit 486 tuhat 439 liiri toetustoetust.
Sel aastal anti toetust 395 miljonit 229 tuhat 4 liiri 733 tuhandele 238 projektile 950 tuhande 565 dekaari suurusel alal.
MINISTEERIUM KESKENDUS MULLAPROJEKTIDELE
Teisest küljest on loomisel "Mullade andmebaas" põllumajandusmaade säästlikuks kasutamiseks. Muldade säästva kasutamise seisukohalt määratakse süsiniku, toitainete ja toksiliste elementide sisaldus ning selgitatakse välja nende produktiivsus.
"Põllumajanduse maakasutuse planeerimise mudeluuringutega" töötatakse välja krunditasandil tootemustri planeerimiseks sobiv näidisettepanek, määrates seeriaviisiliselt muldade mullakaardid, nende sobivus põllumajanduslikuks kasutamiseks, klimaatilised omadused, sotsiaalmajanduslikud tingimused. tootjate ülevaade olemasolev tootemuster ja alternatiivsed tooted ning andmebaasi loomine.
“Bioloogiliste väetiste arendamise ja levitamise projekt” viiakse läbi eesmärgiga vähendada kemikaalide kasutamist ja arendada keskkonnasõbralikke väetisi, et tagada mulla- ja veeressursside säästlik kasutamine ning jõuda ohutu toiduni.
"Orgaaniliste jäätmete ja jäätmekäitluse riikliku projektiga" soovitakse suurendada mulla orgaanilist ainest erinevate taimsete ja loomsete jäätmete ja jääkainete taaskasutamise teel, toota kohalikke ressursse kasutades odavaid orgaanilisi väetisi, vähendada keemiliste väetiste kasutamist ja toota tervislikult.
TAGEMi eesmärk on ministeeriumi strateegia tegevuskava (2019-2023) ja riikliku kõrbestumise vastu võitlemise strateegia ja tegevuskava (2015-2023) raames kaitsta põllumajandus- ja karjamaad, võidelda kõrbestumise ja erosiooniga, tasakaalustada maa degradatsiooni (ATD). ) ning arendada sellega seotud poliitikaid ja strateegiaid Piirkondlikud ja riiklikud projektid viiakse ellu kooskõlas plaanides sätestatud eesmärkidega.
Samal ajal kui TAGEMi ja erasektori koostöös välja töötatud maatüüpi pinnase süsinikdioksiidi heitkoguste analüüsisüsteemi prototüüp on väljatöötamisel, jätkuvad uuringud kodumaise ja rahvusvahelise turunduse jaoks. Projektiga viiakse läbi pinnasest atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside mõõtmise ja seire uuringud kliimamuutuste mõjude raames põllumajandustegevusele. Eesmärgiks on, et süsteem teeniks kogu riiki ja aitaks kaasa impordi vähendamisele.
Ole esimene, kes kommenteerib