Laevatehaste, paaditootmise ja dokkitehaste keskkonnajuhtimise määrus, mis on avaldatud ametlikus väljaandes

Laevatehase paaditootmise ja dokkitehaste keskkonnajuhtimise määrus on avaldatud ametlikus väljaandes
Laevatehaste, paaditootmise ja dokkitehaste keskkonnajuhtimise määrus, mis on avaldatud ametlikus väljaandes

Keskkonna-, linnastumise ja kliimamuutuste ministeeriumi koostatud “Laevatehaste, paaditootmise ja dokkitehaste keskkonnajuhtimise määrus” avaldati 7. detsembril 2022 Ametlikes Teadaannetes ja see jõustus. Sellest lähtuvalt on selle eesmärk rakendada puhtaid tootmistehnikaid, minimeerides keskkonnareostust, mis võib tekkida muudes vastuvõtvates keskkondades, nagu õhk, vesi ja pinnas, eriti mere- ja rannikualadel, mis tuleneb laevaehitus-, hooldus- ja remonditeenuseid pakkuvatest rajatistest. Lisaks võetakse vastu jäätmetekke vähendamise strateegiad kooskõlas jäätmevaba lähenemisviisiga ja puhtamate tootmistehnikate levitamisega. Määrusega elektrifitseeritakse 2053. aasta netoheite eesmärgi raames kõik laevatehastes, paaditootmises ja paaditehastes kasutatavad puksiirid ja sarnased meresõidukid 5 aasta jooksul.

“Laevatehaste, paaditootmise ja dokkitehaste keskkonnajuhtimise määrus” avaldati 7. detsembril 2022 Ametlikes Teadaannetes ja jõustus. Avaldatud määrusega soovitakse rakendada puhtaid tootmistehnikaid, mis minimeerivad keskkonnareostust, mis võib tekkida muudes vastuvõtvates keskkondades, nagu õhk, vesi ja pinnas, eriti mere- ja rannikualadel, kuna need rajatised pakuvad laevaehitust, hooldust ja remonti. teenuseid.

Keskkonna-, Linnastamis- ja Kliimamuutuste Ministeeriumi avalduses märgitakse, et „Laevaehitus-, hooldus- ja remondirajatiste tegevusest tulenevad tahked, vedelad ja gaasilised saasteained võivad otseselt või kaudselt saastada merd ja merekeskkonda. Selle tulemusena põhjustab see mitmesuguseid keskkonnakahjustusi, põhjustades toksilisi mõjusid mereökoloogiale ja loodusele ning mõjutab kaudselt inimeste tervist. Eelnimetatud keskkonnamõjude vähendamine ja puhta tootmise kontseptsiooni kasutuselevõtt neis tööstuspiirkondades aitab kaasa riigi jätkusuutlikule arengule. avaldused olid lisatud.

Ministeeriumi avalduses märgiti, et see hõlmab laevatehaseid, paaditootmis- ja dokkitehasid, mis on keskkonnalubade ja -litsentside määruse raames kohustatud loa hankima ning loa saamise eest vastutavateks objektideks on määratletud laevaehitus, hooldus ja remont ning rajatised, kus ehitatakse ja hooldatakse-remontitakse 20-meetriseid ja kõrgemaid jahte ja paate. Lisaks märgiti, et paaditehad võivad olla nii iseseisvad rannarajatised kui ka jahisadamates ja kalurite varjupaikades ning määrusesse lähevad vaid need, millel on keskkonnaluba.

„Võetakse vastu jäätmetekke vähendamise ja puhtamate tootmistehnikate levitamise strateegiad kooskõlas nulljäätmete lähenemisviisiga”

Ministeeriumi avaldusse lisati järgmine teave, milles öeldakse, et jäätmetekke vähendamise strateegiad kooskõlas nulljäätmete lähenemisviisiga ja puhaste tootmismeetodite levitamine on vastu võetud:

„Keskkonnaparandusprotsessid, puhaste tootmistehnikate levitamine, protsesside mõjude jälgimine merekeskkonnale, ballastsetete vastuvõtuseadmete rajamine ja aruandlus rannikul ehitus-, ümberehitus- ja hooldustöid teostavates laevatehastes, paaditootmis- ja dokkitehastes. Türgi piirkonnad. Merekeskkonna kaitsmiseks tuleb teostada kontrollimatuid kraapimis-, värvimis-, lõikamis- ja montaažitoiminguid hoolduse ja remondi eesmärgil, keskkonnakahjulike materjalide kasutamist ehitustegevuses, protsessi käivitamist sissetulevate laevade jäätmeid vastu võtmata ja laevalt tekkiva reovee ärajuhtimist. rajatise piirkonnast ilma töötlemiseta mereni on keelatud. Rajatistes läbiviidavate pindade ettevalmistus-, keevitus-, kraapimis- ja värvimisprotsessideks, piirkonnas protsessi- ja sademevee eraldi kogumiseks ja taaskasutamiseks suletud ja vett mitteläbilaskva ala rajamine, ajutiste jäätmehoidlate ja jäätmehoidlate loomine viisil, mis ei mõjuta merekeskkonda, dokkimistööd kuivadele ujuvdokidele Toodi jälgimissüsteemi rajamise eeskirjad.”

"2053. aasta netoheitevaba sihtmärgi raames on sätestatud, et kõik laevatehastes, paaditootmis- ja pukseerimisaladel kasutatavad puksiirid ja sarnased meresõidukid elektrifitseeritakse 5 aasta jooksul."

Ministeeriumi avalduses märgiti, et vastavalt Türgi 2053. aasta netoheite vähendamise eesmärgile reguleeriti ka taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust ning sätestati, et kõik puksiirid ja sarnased meresõidukid, mida kasutatakse laevatehastes, paaditootmises. ja paaditehased tuleks elektrifitseerida 5 aasta jooksul, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid. Lisaks märgiti, et hooldus- ja remonditöödele tulevatelt laevadelt mahutite puhastamise käigus võetud setete jaoks tuuakse setete vastuvõtu rajatised, et vältida ballastsetetest tulenevat reostust laevatehase aladel.

“Merevee kvaliteeti saab jälgida”

Avalduses märgitakse, et rajatiste asukohaga merealadel tehakse merevee kvaliteedi jälgimiseks igal aastal proovide võtmise teel vajalikud analüüsid ja aruanded. Rajatised on kohustatud koostama rajatise seire aruande ühe aasta jooksul pärast nende kasutuselevõttu, keskkonnalubade uuendamise käigus ja järgmisel kolmandal aastal. Tegevusrajatised peavad selle aruande koostama ühe aasta jooksul. Aruandega kaasneb teave igas rajatises läbi viidud tegevuste, kasutatud materjalide ja seadmete, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks võetud meetmete, käitises rakendatud puhta tootmistehnikaga tekkivate jäätmete ja nende jäätmete käitlemise kohta. jälgitakse. kasutati väljendeid.

"Töö Marmara mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks jätkub"

Ministeeriumi avalduses, milles märgiti, et 22 artiklist koosnev “Marmara mere tegevuskava” koostati ministeeriumi koordineerimisel ülikoolide ja asjaomaste asutuste ja organisatsioonide osalusel XNUMX. aastal tekkinud lima järgse reostuse kontrollimiseks ja likvideerimiseks. Marmara meri, lisati järgmised avaldused:

„Marmara mere tegevuskava allkirjastati kõigi Marmara mere ranniku provintside tippjuhtidega 6. juunil 2021 ja seda jagati avalikkusega. Marmara mere tegevuskava raames koostati Marmara mere integreeritud strateegiline kava aastateks 2021–2024, et määrata kindlaks ja rakendada poliitikad ja strateegiad Marmara mere vesikonna heasse keskkonnaseisundisse viimiseks. jõudu. Nii Marmara mere tegevuskavas kui ka Marmara mere integreeritud plaanis määrati kindlaks tegevused, meetmed ja eeskirjad, et kontrollida kõiki sektoreid, mis avaldavad survet ja mõju merele, et tuua Marmara meri. Marmara heasse keskkonnaseisundisse. Üheks tegevuseks on keskkonnasäästlike tootmistehnikate kehtestamine, määrates kindlaks laevatehase tegevusest tuleneva reostuse allikad ja liigid, ning õigusaktide loomine puhta tootmistehnika levitamiseks laevatehastes.

Ministeeriumi avalduses märgiti, et üks Marmara mere tegevuskavas ja Marmara mere komplekskavas nimetatud tegevustest viidi ellu eraldi avaldatud määrusega.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*