Täna ajaloos: Zonguldaki kaevanduses hukkus õnnetuses 63 töötajat

Töölisest saab Zonguldaki kaevanduses juhtunud õnnetuses töötaja
Zonguldaki kaevanduses hukkus õnnetuses 63 töötajat

3. detsember on Gregoriuse kalendri järgi aasta 337. (liigaaastatel 338.) päev. Aasta lõpuni on jäänud 28 päeva.

Demiryolu

  • 3 detsember 1918 Britid lubasid Saksa tehnikutelt väga vajalikku 10i jääda Ottomani riigis.

Olaylar

  • 915 – paavst Johannes kroonis 10 krooni Berengar I Itaalias Püha Rooma keisriks.
  • 1775 – USS Alfredist saab esimene laev, mis kannab Grand Unioni lippu; kõnealuse lipu heiskas John Paul Jones.
  • 1799 – Teise koalitsiooni sõda: Wieslochi lahing: Austria leitnant marssal Anton Sztáray võidab Wieslochis prantslasi.
  • 1800 – Teise koalitsiooni sõda – Hohenlindeni lahing: Prantsuse kindral Moreau võidab Müncheni lähedal otsustavalt Austria ertshertsogi Johannest. Koos esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i eelmise võiduga Marengos sunniks see austerlasi sõlmima vaherahu ja lõpetama sõja.
  • 1800 – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised: Electoral College’i meeskond hääletas presidendi ja asepresidendi poolt, mille tulemuseks oleks side Thomas Jeffersoni ja Aaron Burri vahel.
  • 1818 – Illinoisist sai USA 21. osariik.
  • 1834 – Zollverein (Saksamaa tolliliit) alustas esimest korralist rahvaloendust Saksamaal.
  • 1854 – Õde, kelle järgi on nimetatud Florence Nightingale’i haigla, ravis ja hooldas Krimmi sõjas viga saanud Briti sõdureid Üsküdari Selimiye kasarmus.
  • 1854 – Eureka Stockade'i lahing: Victoria osariigis Ballarati osariigi väed tapavad kaevanduslitsentside üle puhkenud mässus enam kui 20 kullakaevurit.
  • 1898 – Duquesne Country and Athletic Club võitis 16:0 endisi jalgpallureid selles, mida peetakse Ameerika professionaalse jalgpalli esimeseks tähtede mänguks.
  • 1901 – USA endine president Theodore Roosevelt peab Esindajatekojas 20.000 XNUMX-sõnalise kõne oma sõnumis "Liidu seisukord", paludes kongressil piirata usaldusfondide võimu "mõistlikes piirides".
  • 1904 – Charles Dillon Perrine avastas selle Californias Himalias Licki observatooriumis.
  • 1910 – Pariisi autonäitusel demonstreeris esmakordselt kaasaegset neoonvalgustust Georges Claude.
  • 1912 – Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia (Balkani Liit) sõlmisid Ottomani impeeriumiga vaherahu, mis peatas ajutiselt 1. Balkani sõja. (See vaherahu pidi lõppema 3. veebruaril 1913 ja sõjategevus jätkub.)
  • 1918 – toimus Londonis pärast Esimest maailmasõda Liitlaste Kongress see lõppes; Saksamaale anti korraldus maksta sõjareparatsiooni.
  • 1920 – Ankara valitsuse ja Armeenia Demokraatliku Vabariigi vahel kirjutati alla Gyumri rahulepingule.
  • 1923 - Organisatsiooni põhikomitee alustas läbirääkimisi uue põhiseaduse üle.
  • 1929 – President Herbert Hoover edastas USA Kongressile oma esimese liidu osariigi sõnumi. See esitati pigem kirjaliku sõnumi kui kõne vormis.
  • 1928 – Leib odavnes XNUMX dollari võrra.
  • 1934 – Võeti vastu seadus, mis käsitleb teatud rõivaste kandmise võimatust, mis näeb ette religioosse riietuse keelud.
  • 1942 – Zonguldaki kaevanduses hukkus õnnetuses 63 töölist.
  • 1944 – Kreekas algab Kreeka kodusõda kommunistide ja rojalistide vahel.
  • 1944 – Kreeka kodusõda: Ateenas puhkevad kokkupõrked ELAS-i ja Briti armee toetatud režiimivägede vahel.
  • 1956 – Ühendkuningriik ja Prantsusmaa teatasid Suessist lahkumisest.
  • 1959 – Dr Fazıl Küçükist sai Küprose asepresident.
  • 1959 – Singapuri praegune lipp võeti tollases Briti impeeriumis vastu kuus kuud pärast riigi enda valitsemist.
  • 1960 – Cameloti muusikali esilinastus Broadway Majestic Stage’il. Hiljem hakati seda seostama Kennedy administratsiooniga.
  • 1967 – Kaplinnas (Lõuna-Aafrika Vabariik) Groote Schuuri haiglas teostas Christiaan Barnardi juhitud siirdamisrühm esimese inimese südamesiirdamise (toona 53-aastasele Louis Washkanskyle). Siirdatud patsient elas 18 päeva.
  • 1971 – Algas Pakistani-India sõda.
  • 1971 – prof. Dr Mümtaz Soysal mõisteti 6 aastaks ja 8 kuuks vangi.
  • 1973 – Pioneer programm: Pioneer 10 saadab esimesed Jupiteri lähivõtted Maale tagasi.
  • 1978 – teatati, et igal aastal kasutatakse Türgis kütusena 14 miljonit tonni sõnnikut.
  • 1979 – İzmiris tapeti ajakirja Fedai omanik ja kirjanik Kemal Fedai Coşkuner.
  • 1979 – Cincinnatis otsib 11-liikmeline fänn enne Who kontserti (saalis väljaspool Riverfront Coliseumit) (surmavalt) istekoha pärast.
  • 1979 – Ajatolla Ruhollah Khomeinist sai Iraani esimene usujuht.
  • 1981 – Bülent Ecevit vangistati Ankara kinnises keskvanglas neljakuulise vanglakaristuse kandmiseks.
  • 1982 – Missouri osariigist Times Beachilt võeti pinnaseproov, mis sisaldas dioksiinide ohutust kuni 300 korda rohkem.
  • 1984 – Bhopali katastroof: Indias Bhopalis asuvas Union Carbide'i pestitsiiditehases lekib metüülisotsüanaat. See leke oli üks ajaloo hullemaid tööstuskatastroofe, milles hukkus otseselt rohkem kui 3.800 inimest ja sandistas või sai vigastada 150.000 600.000–XNUMX XNUMX inimest.
  • 1989 – USA president George HW Bush ja Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär Mihhail Gorbatšov kohtusid Maltal. Külm sõdaNad kuulutasid ametlikult, et see on läbi.
  • 1990 – TRT telegun saade algas.
  • 1992 – Sema Groupis töötav insener saatis personaalarvuti (PC) kaudu Vodafone'i võrgu kaudu oma kolleegi telefonile maailma esimese tekstisõnumi.
  • 1994 – Taiwanis toimuvad esimesed kohalikud valimised; James Soong valiti Taiwani esimeseks ja ainsaks otse valitud kuberneriks, Chen Shui-bianist sai Taipei esimene otse valitud linnapea, Wu Den-yihist sai Kaohsiungi esimene otse valitud linnapea.
  • 1995 – Kamerunis Doualas Douala rahvusvahelisele lennujaamale lähenev Cameroon Airlinesi lend 3701 kukkus alla, hukkus 71 inimest.
  • 1997 – Kanadas Ontarios Ottawas kirjutavad 121 riigi esindajad alla Ottawa lepingule, mis keelab jalaväemiinide tootmise ja levitamise. USA, Hiina ja Venemaa Föderatsioon aga lepingule alla ei kirjutanud.
  • 1999 – NASA kaotas raadioside Marsi Polar Landeriga mõni minut enne kosmoselaeva sisenemist Marsi atmosfääri.
  • 1999 – Ministrite nõukogu otsustas muuta Bolu Düzce linnaosa provintsiks ning Kaynaşlı ja Derince linnad Düzce linnaosadeks.
  • 2002 – ÜRO relvainspektorid sisenesid esimest korda ette teatamata ühte Iraagi presidendi Saddam Husseini paleesse.
  • 2002 – Maailma Toiduprogramm teatas, et 38 miljonit inimest Aafrikas nälgivad.
  • 2003 – Salih Kılıç valiti Türk-İşi 19. üldkogu esimeheks.
  • 2005 – XCOR Aerospace tarnib Californias Kerni maakonnas US Maili esimese mehitatud rakettlennuki.
  • 2007 – Talvised tormid panid Chehalise jõe üle paljude Washingtoni osariigi Lewise maakonna linnade üle ja sulgesid mitmeks päevaks 5-miilise maantee Interstate 32. Üleujutustes hukkus vähemalt kaheksa ja tekitati miljardeid dollareid kahju.
  • 2009 – Somaalias Mogadishus asuvas hotellis toimunud enesetapurünnakus hukkus 25 inimest, sealhulgas kolm üleminekuperioodi föderaalvalitsuse ministrit.
  • 2012 – Taifuun Bopha tapab pärast Filipiinidel maabumist vähemalt 475 inimest.
  • 2014 – Jaapani kosmoseagentuur JAXA saatis kosmoseuurija Hayabusa2 (Tanegashima kosmosekeskusest kuueaastase edasi-tagasi missiooniga asteroidile), et koguda kivimiproove.

sünnitused

  • 1368 – VI. Charles, Prantsusmaa kuningas 1380–1422 (surn. 1422)
  • 1447 – II. Bayezid, Ottomani impeeriumi 8. sultan (surn. 1512)
  • 1729 – Antonio Soler, Hispaania katalaani hieronüümitest munk, muusik ja helilooja (surn. 1783)
  • 1755 Gilbert Stuart, USA maalikunstnik (surn. 1828)
  • 1800 – Prantsusmaa Prešeren, sloveenia luuletaja (surn. 1849)
  • 1826 – George B. McClellan, sõdur, kes juhtis Ameerika kodusõja ajal liidu armeed (surn. 1885)
  • 1830 – Frederic Leighton, inglise maalikunstnik (surn. 1896)
  • 1833 – Carlos Finlay, Kuuba teadlane (peetakse kollapalaviku uurimise pioneeriks) (surn. 1915)
  • 1838 – Cleveland Abbe, Ameerika meteoroloog ja astronoom (surn. 1916)
  • 1857 – Joseph Conrad, poola-inglise kirjanik (surn. 1924)
  • 1883 – Anton Webern, Austria helilooja (surn. 1945)
  • 1884 – Racendra Prasad, India esimene president (surn. 1963)
  • 1886 – Manne Siegbahn, Rootsi füüsik, kes pälvis 1924. aastal "Nobeli füüsikaauhinna" (surn. 1978)
  • 1887 – Naruhiko Higashikuni, Jaapani prints ja Jaapani keiserlike maavägede kindral (surn. 1990)
  • 1889 – Stojan Zagortšinov, Bulgaaria kirjanik (surn. 1969)
  • 1895 – Anna Freud, Austria psühhoanalüütik (surn. 1982)
  • 1895 – Sheng Shicai, Hiina poliitik ja sõjapealik (surn. 1970)
  • 1899 – Ikeda Hayato, Jaapani peaminister (surn. 1965)
  • 1900 – Richard Kuhn, Austrias sündinud Saksa biokeemik ja Nobeli keemiapreemia laureaat (surn. 1967)
  • 1902 Mitsuo Fuchida, Jaapani piloot (s. 1976)
  • 1910 – Hakkı Yeten, Türgi jalgpallur, treener ja Beşiktaşi võimlemisklubi 18. president (surn. 1989)
  • 1911 – Nino Rota, Itaalia heliriba helilooja ja parima originaalmuusika Oscari võitja (surn. 1979)
  • 1914 – Şeref Görkey, Türgi jalgpallur ja treener (surn. 2004)
  • 1922 – Len Lesser, Ameerika lava-, filmi- ja telenäitleja, häälnäitleja (surn. 2011)
  • 1922 – Maria Garbowska-Kierczyńska, poola näitleja (surn. 2016)
  • 1922 – Sven Nykvist, rootsi operaator (surn. 2006)
  • 1923 – Stjepan Bobek, Jugoslaavia jalgpallur ja mänedžer (surn. 2010)
  • 1924 – John Backus, Ameerika matemaatik (surn. 2007)
  • 1924 – Wiel Coerver, Hollandi jalgpallur ja mänedžer (surn. 2011)
  • 1925 – Ferlin Husky, Ameerika kantrimuusik (surn. 2011)
  • 1927 – Andy Williams, USA poplaulja (surn. 2012)
  • 1927 – Garibaldo Nizzola, Itaalia maadleja (surn. 2012)
  • 1930 – Jean-Luc Godard, prantsuse filmirežissöör (surn. 2022)
  • 1933 – Paul Crutzen, Hollandi atmosfäärikeemik ja Nobeli keemiaauhinna laureaat (surn. 2021)
  • 1934 – Viktor Gorbatko, Nõukogude-Vene kosmonaut (surn. 2017)
  • 1934 – Abimael Guzmán, Peruu revolutsioonilise liikumise Shining Path juht (surn. 2021)
  • 1937 – Bobby Allison, Ameerika kiirteesõitja
  • 1942 – Engin Güner, Türgi poliitik
  • 1942 – Pedro Rocha, Uruguay endine elukutseline jalgpallur ja mänedžer (surn. 2013)
  • 1948 – Ozzy Osbourne, inglise laulja
  • 1949 – Heather Menzies, USA näitleja, modell ja aktivist (surn. 2017)
  • 1950 – Ülkü Ülker, Türgi näitleja ja laulja (surn. 2016)
  • 1955 – Ahmet Özal, Türgi ärimees ja poliitik
  • 1956 – Ewa Kopacz, Poola poliitik ja endine Poola peaminister
  • 1959 – Temel Kotil, Türgi mehaanikainsener ja akadeemik
  • 1960 – Daryl Hannah, USA näitleja
  • 1960 – Julianne Moore, USA näitleja ja lastekirjanik
  • 1961 – Daryl Hannah, USA näitleja
  • 1965 – Andrew Stanton, Ameerika filmirežissöör, stsenarist, produtsent ja häälnäitleja
  • 1965 – Katarina Witt, Saksamaa iluuisutaja
  • 1968 – Aylin Nazlıaka, Türgi ärimees ja poliitik
  • 1968 – Brendan Fraser, USA näitleja
  • 1968 – Montell Jordan, Ameerika soulikunstnik
  • 1969 – Bill Steer, inglise kitarrist
  • 1970 – Christian Karembeu, endine Prantsusmaa jalgpallur
  • 1971 – Henk Timmer, Hollandi jalgpallur
  • 1973 – Holly Marie Combs, USA näitleja
  • 1975 – Cristina Llanos, Hispaania laulja, helilooja ja kitarrist
  • 1977 – Adam Małysz, Poola suusahüppaja
  • 1978 – Trina, Ameerika räppar
  • 1980 – Anna Chlumsky, USA näitleja
  • 1980 – Jenna Dewan, USA näitleja
  • 1981 – Yoannis Amanatidis, Kreeka koondislane
  • 1981 – David Villa, Hispaania jalgpallur
  • 1982 – Michael Essien, Ghana jalgpallur
  • 1984 – Avraam Papadopoulos, Kreeka jalgpallur
  • 1985 – László Cseh, Ungari ujuja
  • 1985 – Amanda Seyfried, USA näitleja ja laulja
  • 1987 – Michael Angarano, Ameerika näitleja
  • 1987 – Alicia Sacramone, Ameerika iluvõimleja
  • 1989 – Selcuk Alibaz, Türgi-Saksa jalgpallur
  • 1989 – Alex McCarthy, Inglismaa jalgpallur
  • 1990 – Christian Benteke, Belgia jalgpallur
  • 1994 – Lil Baby, Ameerika räppar

relv

  • 312 – Diocletianus, Rooma keiser (s. 245)
  • 1533 – III. Vassili, Moskva suurvürst (s. 1479)
  • 1552 – paavst Franciscus Xaverius, kristliku misjonitöö algataja Aasias ja jesuiitide kaasasutaja (s. 1506)
  • 1610 – Honda Tadakatsu, Jaapani samurai ja daimyō (s. 1548)
  • 1789 – Claude Joseph Vernet, prantsuse maalikunstnik (s. 1714)
  • 1807 – Clara Reeve, inglise kirjanik (s. 1729)
  • 1823 – Giovanni Battista Belzoni, Itaalia maadeavastaja (s. 1778)
  • 1839 – VI. Frederick, Taani ja Norra kuningas (s. 1768)
  • 1888 – Carl Zeiss, saksa ärimees, kes tootis optilisi materjale (s. 1816)
  • 1894 – Robert Louis Stevenson, šoti kirjanik (s. 1850)
  • 1897 – Friedrich August Theodor Winnecke, saksa astronoom (s. 1835)
  • 1902 – Prudente de Morais, Brasiilia poliitik (s. 1841)
  • 1919 – Pierre Auguste Renoir, prantsuse impressionistlik maalikunstnik (s. 1841)
  • 1926 – Siegfried Jacobsohn, saksa ajakirjanik ja teatrikriitik (s. 1881)
  • 1936 – Mahmut Nedim Soydan, Türgi poliitik (s. 1889)
  • 1937 – Attila József , ungari luuletaja (s. 1905)
  • 1937 – Prosper Poullet, Belgia poliitik (s. 1868)
  • 1949 – Maria Ouspenskaja, vene näitleja ja näitlejanna (s. 1876)
  • 1956 – Aleksandr Rodtšenko, vene kunstnik, skulptor, fotograaf ja graafiline disainer (s. 1891)
  • 1964 – Hasan Basri Cantay, Türgi õpetaja, ajakirjanik ja poliitik (parlamendi esimene ametiaeg) (s. 1)
  • 1973 – Adolfo Ruiz Cortines, Mehhiko poliitik (surn. 1889)
  • 1979 – Kemal Fedai Coşkuner, türgi kirjanik ja väljaviskaja Ajakirja omanik (s. 1927)
  • 1980 – Oswald Mosley, Briti poliitik, Saksamaa Briti Fašistide Liidu (BUF) juht 1930. aastatel (s. 1896)
  • 1984 – Muharrem Ertaş, türgi pilli- ja sõnameister (s. 1913)
  • 1988 – Rasim Kaygusuz, türgi keele õpetaja ja Cin Ali raamatute autor (s. 1926)
  • 1994 – Burhan Arpad, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1910)
  • 1996 – Babrak Karmal, Afganistani peaminister (s. 1929)
  • 1999 – Scatman John, Ameerika kunstnik (s. 1942)
  • 1999 – Madeline Kahn, USA näitleja, koomik ja laulja (s. 1942)
  • 2000 – Gwendolyn Brooks, Ameerika luuletaja, kirjanik ja õpetaja (s. 1917)
  • 2000 – Hoyt Curtin, Ameerika helilooja ja sõnade autor (s. 1922)
  • 2002 – Glenn Quinn, Iirimaal sündinud USA näitleja (s. 1970)
  • 2003 – David Hemmings, inglise näitleja, lavastaja ja maalikunstnik (s. 1941)
  • 2014 – Jacques Barrot, Prantsuse poliitik (s. 1937)
  • 2015 – Scott Weiland, Ameerika rokkmuusik ja laulja (s. 1967)
  • 2017 – Adam Darius, Ameerika tantsija, miim, kirjanik ja koreograaf (s. 1930)
  • 2017 – Elmar Faber, saksa autor ja raamatukirjastaja (s. 1934)
  • 2017 – Kjell Opseth, Norra poliitik (s. 1936)
  • 2018 – Markus Beyer, Saksamaa profipoksija (s. 1971)
  • 2018 – Philip Bosco, Ameerika näitleja (s. 1930)
  • 2020 – Adil Ismailov, Aserbaidžaani jurist ja jurist (s. 1957)
  • 2020 – Jutta Lampe, saksa näitleja (s. 1937)
  • 2020 – Alison Lurie, USA romaanikirjanik ja akadeemik (s. 1926)
  • 2020 – Mario Maraschi, endine Itaalia profijalgpallur ja treener (s. 1939), kes mängis ettepoole suunatud poolkaitsjana.
  • 2021 – Güldal Akşit, Türgi jurist, poliitik ning Õigluse ja Arengu Partei (AK Partei) asutajaliige (s. 1960)

Pühad ja erilised sündmused

  • Maailma puuetega päev

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*