Lõhna kuulmine tormas Karaburuni

Lõhna kuulmine, sarnane Karaburuniga
Lõhna kuulmine tormas Karaburuni

Eile alanud 5. Karaburuni nartsissifestival, mille Karaburuni omavalitsus korraldas Izmiri suurlinna omavalitsuse toetusel, oli tunnistajaks värvikatele stseenidele. Linnaosale suure majandustegevuse toonud festivaliga said naerda nii piirkonna inimesed kui ka tootjad.

Nüüd puhub festivalituul Karaburunis, kus Izmiri suurlinna omavalitsuse toel on nartsissikasvatussektor suure hoo sisse saanud. Viiendat korda 21.-23.jaanuaril toimunud Karaburuni nartsisside festivalile kogunes tuhandeid inimesi välismaalt ja väljastpoolt linna. Rajoonikeskuse sissepääsu juures moodustusid pikad autokolonnid. Ka produtsendid naersid koos Nartsissi festivaliga. Külastajatel, kes ostsid nii nartsisse kui kohalikku käsitööd, oli võimalus maitsta Karaburunile omaseid maitseid.

Püüame olla Izmiri mõjuvõimu

İzmiri linnapea, rõhutades, et produktsioonipõhised festivalid loovad linnas suure majanduse Tunç Soyer“Karaburun Narcissus Festival on sel aastal intensiivse tempoga nagu ei kunagi varem. See on peaaegu nii, nagu inimesed tormaksid Karaburuni. İzmir on pööranud oma näo kohaliku arengu poole, see lõikab oma jõupingutuste vilja. Täna tulevad Narkissose festivali vaatama välismaalt pärit kodanikud. Korraldatakse ekskursioone. Toodame koos kõigi kaasmaalastega, toetame üksteist. Püüame İzmirist olla meie riigi arengu hoob.

Lõhna kuulmine, sarnane Karaburuniga

Esimesel päeval üle 100 XNUMX külastaja

Karaburuni linnapea İlkay Girgin Erdoğan märkis, et kuigi see oli festivali esimene päev, ületas nende külastajate arv 100 tuhat ja ütles: "Täna ootame Karaburunis külalisi kogu Türgist. Meie maine ei piirdu ainult meie riigiga, aktiivselt osaletakse ka välismaalt. Meie linnapea Tunç SoyerNargis leiab väärtuse, mida ta väärib, toel. Karaburun leiab väärtuse, mida ta väärib.

Suur huvi festivali vastu väljastpoolt linna

Işıki minister ütles, et nad tulid Denizlist İzmiri ainult Nartsissi festivali jaoks, öeldes: "Tulime koos mu ema ja tädiga İzmiri just täna. Me ei suutnud seda uskuda, kõik tormasid siia. Meil on väga tore päev. Hea, et me sellele festivalile tulime,” ütles ta.
Melek Dursun, kes teatas, et oli kuulnud Izmirist pärit sõbralt, et korraldatakse nartsissifestival, ütles: "Ma tulen Istanbulist. Seal on intensiivsus, mida ma ei oodanud. Aga see koht on ilus. See on ka Karaburuni propageeriv üritus. Iga meie riigi kant on väärtuslik, aga see festival oli väga ilus. Jääme kaheks päevaks ja teeme linna peal ringi,» rääkis ta.

Väljendades, et nad tulid Ankarast ainult festivali jaoks, ütles Duygu Üçer: "Ma osalen festivalil igal aastal. Iga aasta oli ilus, aga see aasta on jälle üks ilus. Liiga palju osalemist. Pole kuhugi astuda,» sõnas ta.

Lõhna kuulmine, sarnane Karaburuniga

Rahvas, mis paneb produtsendi naeratama

Hasan Öksüzer ütles, et ta on olnud nartsissitootja juba 30 aastat, ja ütles, et sel aastal oli rahvast väga palju ja ütles: "Oleme väga rahul. Produtsentidena me täna naersime. Pooled oma lilled olen juba maha müünud. Tahaksin tänada nii İlkay presidenti kui ka Tunçi presidenti meile antud toetuse eest.

Gizem Gökçeler ütles, et ta on festivali üks noorimaid produtsente: „Me jätkame isa ametit. Sel aastal tuli festivalile inimesi üle Türgi. Meil olid isegi välismaised kliendid. Liiga rahvarohke. Samuti saame kasu Izmiri pealinna omavalitsuse poolt levitatud nartsissi sibulatest. Meie president Tunç SoyerTäname teid," ütles ta.
Öeldes, et ta on nartsisse tootnud 30 aastat, ütles Hasan Bozyak: „Me tegime täna kõige ilusama festivali, parima töö. Siin on see, mida ma tahan noortele öelda. Hoolitse maa eest, las see traditsioon jätkub.

Lõhna kuulmine, sarnane Karaburuniga

legendist sündinud lill

Karaburuni nartsiss, mis võib püsida elus 10-12 päeva ka pärast põllult kitkumist ja tuntud oma lõhnava lõhna poolest, on saanud oma nime mütoloogilisest loost. Kõnealune legend on järgmine: piirkonda, mida tänapäeval nimetatakse Karaburuni poolsaareks ja selles piirkonnas asuvat Bozdağit, nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma ajaloos "Mimaseks". Legendi järgi elas selles piirkonnas jahimees nimega Narcissus. Metsanümf Ekho näeb teda ühel päeval ja armub. Narcissus aga ei vasta sellele armastusele. Kaja sulab selle armastusega. Armastusejumalanna Aphrodite, kes oli selle olukorra peale väga vihane, võlus Narkissose endasse armuma, et talle kätte maksta. Kui Narcissus näeb vetes enda pilti, kannatab ta selle pärast, et ta ei saa mingit vastust. Lõpuks sulab ta ära nagu metsanümf Ekho. Seal, kus nartsiss ära sulab, õitseb lill. See lill on nartsiss.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*