Ookeanide põhja on kogunenud üle 14 miljoni tonni mikroplasti

Ookeanide põhja on kogunenud üle miljonite tonnide mikroplasti
Ookeanide põhja on kogunenud üle 14 miljoni tonni mikroplasti

Mikroplastijäätmete hulk, mis kahjustab tuhandeid looduses elavaid olendeid ja põhjustab inimorganismi geneetilist riknemist, kasvab iga päevaga. Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud andmed viitavad enam kui 14 miljoni tonni mikroplasti esinemisele ookeanide põhjas ning juhivad tähelepanu asjaolule, et mikroplasti ei leidu mitte ainult looduses, vaid ka inimveres.

Mikroplastijäätmete kogus, mida defineeritakse kui plastjäätmete tükke, mis on väiksemad kui viis millimeetrit, suureneb iga päevaga. Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud andmetel on ookeanide põhja kogunenud üle 14 miljoni tonni mikroplasti. Uuringud näitavad, et mikroplasti ei leidu mitte ainult looduses, vaid ka inimveres. Kuigi teadlaste jõupingutused selle olukorra ärahoidmiseks jätkuvad, toetavad Türgi ülikoolide välja töötatud uurimisprojektid jätkusuutlikke algatusi mikroplasti vastu ülemaailmsel tasandil.

Lõpuks, TED University (TEDU) ehitusinseneri osakonna õppejõud dotsent. Dr. Aslı Numanoğlu Gençi juhtimisel koostatud uurimisprojekti ettepanek pealkirjaga "Regulaarse ja ebakorrapärase kujuga mikroplastiosakeste sademete määra uurimine eksperimentaalsete, numbriliste ja süvaõppemeetoditega" võeti vastu. TÜBİTAK ARDEB 1001 programmi ulatus. TÜBİTAKi poolt 32 kuu jooksul toetatava projektiga soovitakse välja töötada modelleerimisuuringutes usaldusväärselt kasutatav sademete normi arvutamise meetod, mis kehtiks kõikidele mikroplastitüüpidele.

"Mikroplastid põhjustavad inimkehas geneetilisi häireid"

Viidates sellele, et mikroplast on viimaste aastate üks olulisemaid keskkonnaprobleeme, ütles doc. Dr. Aslı Numanoğlu Genç jagab projekti üksikasju järgmiste sõnadega:

«Mikroplastijäätmete hulk keskkonnas suureneb. Mikroplastijäätmeid on näha isegi toiduainetes, mida me tarbime. Kui mikroplast põhjustab inimkehas geneetilisi häireid, siis looduses hukkub ka elusolendeid. Tegelikult on teada, et Vahemeres, kus ka meie riigil on pikad rannikud, on suur mikroplastireostus ja naaberriigid plaanivad seda olukorda ennetada. Oleme välja töötanud projekti, mis lähtub mikroplastireostuse allikate väljaselgitamise, merevette jõudmise potentsiaali väljaselgitamise, riskide arvutamise ja reostuse vältimise vajadusest ning meie projektiettepanek hinnati TUBITAKi 32-kuulise toetuse vääriliseks.

Projekt on otsustajatele teabeallikaks.

Märkides, et uurimisprojekti tulemused on teabeallikaks otsustajatele ja praktikutele, ütles Dots. Dr. Aslı Numanoğlu Genç: "Meie projekt aitab kaasa ka pealkirjale "Vee ökosüsteeme mõjutavate tegurite uurimine, sealhulgas kliimamuutused, veemajandusmudelite leevendamine ja jätkusuutlikkus ning taastamist soodustavate lahenduste väljatöötamine", mis on loodud TÜBİTAKi prioriteetsete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni küsimuste kohta. Euroopa rohelise kokkuleppega ühtlustamise ulatus. Meie ülikooli ehitusosakonna prof. Dr. Mehmet Ali Kökpınar masinaehituse osakonnast, Dr. Juhendaja Liige Ayşe Çağıl Kandemir, Dr. Juhendaja Prof. Onur Baş arvutitehnika osakonnast, ass. Dr. Gökçe Nur Yılmaz Hacettepe ülikooli keemiaosakonnast, prof. Dr. Hatice Kaplan Can ja Çankaya ülikooli prof. Dr. Mustafa Göğüş osaleb meie projektis. Soovime juba ette tänada kõiki projektiga seotud väärtuslikke akadeemikuid nende panuse eest.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*