Vahemere ökoloogiaakadeemikud kohtusid Izmiris

Vahemere ökoloogiaakadeemikud kohtusid Izmiris
Vahemere ökoloogiaakadeemikud kohtusid Izmiris

Alanud on rahvusvaheline üritus "Living with Nature in the Mediterranene", mis käsitleb Vahemere basseini tulevikku linnade seisukohalt. Üritusel arutavad ökoloogiaakadeemikud kolmes sessioonis energia-, toidu-, rände- ja kliimakriiside mõjusid maailmas ning jagavad lahendusettepanekuid.

Izmiris sai alguse rahvusvaheline üritus "Living with Nature in the Mediterranene", mis käsitleb Vahemere basseini tulevikku linnade seisukohalt. İzmiri suurlinna omavalitsuse, İzmiri planeerimisagentuuri (İZPA) ja Egeuse mere omavalitsuste liidu Ahmed Adnan Sayguni kunstikeskuses (AASSM) korraldatud üritusele tulid kokku paljud akadeemikud, linnajuhid ja eksperdid 7 erinevast riigist.

"Katastroofi tagajärgi näeme kõikjal"

Ürituse avamisel kõneles İzmiri suurlinna linnapea nõunik Güven Eken, et nad näevad inimeste tekitatud katastroofi tagajärgi kliimakriisina, vihmavoolu muutumises, mullaviljakuse vähenemises, sõdades, nälg ja vaesus. "Need kõik on seotud küsimused. See kõik on meie koguneva haiguse tagajärg. Selle koguneva haiguse tagajärjed ei puuduta ainult elusolendeid, ökosüsteeme ja vaeseid riike. Ka rikaste riikide rikkaid inimesi mõjutab see haigus. Depressioon, ebaõnne, unistamatus, elamisrõõmu kaotamine, pere jaoks ajavaru puudumine,» rääkis ta.

"Igaüks maksab selle eest erinevalt"

Güven Eken märkis ka, et kõik maksavad hinda erinevalt, ja ütles: "Me peame selle ümber muutma. Linnad on kogunemise fookuses. Kaevandused muutuvad tsemendiks ja hooneteks. Mullad muutuvad põllumaaks ja toiduks. Jõed muutuvad veeks, villitakse. Koguneme pidevalt. Kuid erinevalt teistest elusolenditest anname selle kuhjumise tagajärjel teistele piirkondadele prügi, süsihappegaasi, sõda ja nälga. Suur transformatsioon toimub linnades, see akumulatsioonikultuur muutub linnades nii, et tervenemine saab toimuda planeedi erinevates osades. Kui meie maailm läheb paremaks, on see maailma metropolide, nagu Izmir, algus," ütles ta.

“Meil on väga vedanud”

Güven Eken lõpetas oma sõnad järgmiste sõnadega: „Meil on väga vedanud, sest İzmiris on linnapea, kellel on selline visioon. Selline linnapea tuleb Vahemere äärde kord 50 aasta jooksul. See on haruldane. Linnapea tulek, kes mõistab sellist küsimust sisuliselt, mitte vormiliselt, suudab luua visiooni aastate jooksul betoonihunnikuks muutunud linna muutmisest loodusega kooskõlas olevaks eluruumiks ja koduks. . Väga vähesed linnapead suudavad seda kindlaks teha.

"Lahendus tuleb linnadest"

İzmir Yüksek Teknoloji ülikooli linna- ja piirkondliku planeerimise osakonna juhataja prof. Dr. Üritusel esines ettekandega ka Koray Velibeyoğlu. Koray Velibeyoğlu, kes väitis, et nad usuvad, et lahendus tuleb linnadest hoolimata kogetud probleemidest, tõi välja, et İzmiri olemasolu põhjuseks on laht ning siit tuleks lähtepunkt panna mere ja elu kokku tuues.

Selgitas kaitstavaid kohti

Viidates vajadusele võtta İzmiri äärealadel aktiivne kaitse- ja arenduspositsioon, ütles Velibeyoğlu: "Deltad, märgalad, põllumajanduspiirkonnad, metsad... Peame neid alasid kaitsma elu toetava süsteemina. Peame avama lüngad ja koridorid tihedalt hoonestatud alal. Izmiri pealinna omavalitsuse tehtud tööd on olulised. Sponge City uuring on oluline selle poolest, et toob kaasa idee, mis kogub vett ja koristab.Väga oluline koht on ka Meles Streamil. Selle pindala on linnas 20 kilomeetrit. Selle piirkonna muutmine tähendab olulise sammu astumist rohelise ümberkujundamise suunas linna minevikust tänapäevani. Expo 2026 on samuti oluline. Sellega hõlmatud ala hõlmab olulist osa riiklikust koridorist. See hõlmab suurt 107 hektari suurust ala ja see ümberkujundamine Expoga on oluline rohelise ümberkujundamise samm ojakoridori realiseerimisel.

Arutatakse probleeme ja lahendusi

Ürituse esimesel sessioonil teemal “Vahemere piirkonnad muutuvas maailmas” arutleti globaalse kriisi ja ajastu ebakindluse üle. Teisel sessioonil pealkirjaga „Piirkondlik pärand ja ökoloogia Vahemere piirkonnas“ hinnatakse vesikondi, mis on piirkondliku loodus- ja kultuuripärandi eestvedamisel säästva arengu kandjad, ning viimasel sessioonil „Izmir ja säästev areng“. Eesmärgid”, hinnatakse nende eesmärkide lokaliseerimisel põhinevaid uusi juhtimisplaane.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*