Istanbuli planeerimisagentuuri igakuiselt läbiviidava Istanbuli Baromeetri uuringu 2023. aasta veebruari aruanne on avaldatud. 11 provintsi, peamiselt Kahramanmaraşi, Hatayd ja Adıyamani maavärinad, mis põhjustasid väga tõsiseid inimohvreid ja vara, ning võimalik Marmara maavärin olid veebruaris Istanbullaste päevakorras.
Vastajatelt küsiti, millest veebruaris kodus kõige rohkem räägiti. 76 protsenti osalejatest väitis, et Kahramanmaraşi maavärinad olid kodus enim kõneainet pakkuvad teemad. 90,7 protsenti väitis, et Kahramanmaraşi-kesksed maavärinad on Türgi päevakorras ja 73,7 protsenti väitis, et Istanbuli veebruari päevakorras oli tõenäoline Istanbuli maavärin.
Vastajaid, kes arvavad, et Istanbuli lähistel toimuva seitsme või enama tugeva maavärina korral saab maja/hoone, kus nad elavad, tugevasti kahjustada saab või lammutatakse, on 29,8 protsenti. 1999 protsenti osalejatest, kes väitsid, et elasid enne 45,9. aastat ehitatud hoonetes, arvavad, et maja/hoone, milles nad elavad, saab tugevalt kahjustada või lammutatakse. 50,1% osalejatest väitis, et maja, kus nad elavad, viiakse riskantse tekkimise korral turvalisemasse elukohta.
21,7 protsenti osalejatest väitis, et nad peavad jääma ka siis, kui hoone saaks rahaliste raskuste tõttu kahjustada. Analüüsides osalejate sotsiaalmajanduslikku staatust, väitis 25,8 protsenti madalama sotsiaalmajandusliku staatusega osalejatest, et jäävad oma hoonesse ka edaspidi rahaliste puudulikkuse tõttu. Sotsiaalmajandusliku taseme tõustes suurenes nende vastajate osakaal, kes väitsid, et soovivad elanikega kohtuda hoone renoveerimiseks.
Nende osakaal, kes arvavad, et nende hooneid tuleks moderniseerida või ümber kujundada linnaliseks ümberkujundamiseks, oli 47,2 protsenti. Kui vaadelda osalejate tulemusi vastavalt hoonete vanusele, siis 1999 protsenti osalejatest, kes väitsid, et elasid enne 68,9. aastat ehitatud hoonetes, väitsid, et hoone tuleks moderniseerida või teha linnamuutus. Kui 65,7 protsenti osalejatest väitis, et keskvalitsus peaks Istanbulis hoonete maavärinakindlaks muutmises osalema, siis 61,9 protsenti väitis, et Istanbuli pealinna omavalitsus peaks selle üle võtma.
Arvatakse, et kõige tõhusama meetodi linna ümberkujundamise kiirendamiseks Istanbulis saab saavutada ametlike institutsioonide kindlustamisega. Sellele meetodile järgnes rahalise toetuse andmine nagu üüriabi ja juriidilised kohustused naabritevaheliste vaidluste korral.
50,1% osalejatest märkis, et nad kaaluvad oma elukohas maavärina riski hindamist. 1999 protsenti osalejatest, kes väitsid, et elavad enne 54,1. aastat ehitatud hoonetes, märkisid, et kaaluvad oma elukoha maavärinariski hindamist. 33,4 protsenti osalejatest väitis, et pärast Kahramanmaraşi keskusega maavärinaid pidasid nad teiste majaelanikega kohtumise maavärina või nende elukohtade olukorra teemal. Arvatakse, et 19,3 protsenti osalejatest peaks oma korterites läbima linnamuutuse. Täheldati, et enne 1999. aastat ehitatud hoones elanud osalejate puhul oli see määr 29,5 protsenti.
"Selle aasta veebruar on olnud kõige õnnetum kuu, mille Istanbullased on viimase kahe aasta jooksul veetnud"
Keskmiseks õnnelikkuse skooriks, mis Istanbuli baromeetri uuringu ajal oli 4,9, mõõdeti sel kuul 2,7. Veebruari eluga rahulolu tasemeks, mida osalejatel paluti hinnata kümnest, mõõdeti 10. 3,7 protsenti osalejatest väitis, et nad tundsid end viimastel päevadel vihasena.