9. märts on Gregoriuse kalendri järgi aasta 68. päev (liigaaastatel 69. päev). Aasta lõpuni on jäänud 297 päeva.

Demiryolu

9. märtsi 1911. aasta Chesteri projekti protokoll esitati Mebusani assambleele, kuid seda peeti pikka aega ja see ei möödunud.

Olaylar

1621 – Kos Celebi (Guzelce) Ali Pasha tagandati suurvisiiri kohalt ja selle asemel määrati Ohrid Huseyin Pasha.
1764 – sultan III. Jumalateenistuseks avati Mustafa ehitatud Laleli mošee.
1788 – leiti spiraalgalaktika NGC 2841.
1796 – Napoleon Bonaparte abiellus Josephine'iga.
1814 – Ajal, mil Napoleoni armeed said pidevalt lüüa ja taanduti, kutsuti kokku Viini kongress.
1842 – Giuseppe Verdi kolmas ooper nabucco Esmakordselt lavastati see Milanos.
1908 – asutati Itaalia jalgpalliklubi FC Internazionale Milano.
1913 – asutati Adapazarı Islamic Commercial Bank. (31. märtsil 1937 muudeti selle pealkiri Türk Ticaret Bankası A.Ş.)
1923 – Nõukogude juht Lenin kaotas pärast insulti kõnevõime.
1929 – Istanbulis avati “Trükikool”.
1930 – Atatürk tegi pärast Antalya muuseumi külastamist Aspendoses uurimistööd.
1935 – Hitler teatas, et loob uue õhuväe.
1943 – Şükrü Saracoğlu peaministeeriumi alluv Türgi 13. valitsus astus tagasi ja Şükrü Saracoğlu peaministeeriumi alluvuses moodustati uuesti Türgi 14. valitsus.
1945 – Palestiinast lasti turule 36 tuhat hambaharja.
1952 – Türgi mood vallutas Ameerika Ühendriigid. Ameerika moeajakirjad muutusid läbimatuks selliste värvidega nagu Istanbul Yellow, Turkish Red, Halva Beige, Fez Color. Ettevõte tõi turule kosmeetikat nime all Harem.
1954 – Ajakirjanike Ühing ja Ajakirjanike Liit; Nad protestisid DP İzmiri asetäitja Halil Özyörüki vastu, kes assambleel peetud kõnes kasutas registripidajate kohta terminit "reied peita", telegrammiga, mille nad saatsid assambleele ja DP peapresidentuurile.
1954 – parlament võttis vastu seaduse, mis määrab ringhäälingu kaudu kuritegude toimepanijatele karmid karistused.
1955 – Nõukogude luurajad Ivan Adamidi ja Nikola Antonov, kelle Erzurumi sõjaväekohtu 9. korpuse komando nr 2 mõistis surma, poodi üles.
1956 – Britid saatsid Küprose kreeka kogukonna juhi peapiiskop Makariose Seišellidele.
1956 – Ali Sami Yeni staadion viidi üle Galatasarayle.
1957 – Türgi armee esimene naisarst Sema Aran asus tööle leitnandi auastmes.
1959 – EOKA, mis loodi Küprose ja Kreeka ühendamiseks, võttis Briti ettepaneku vastu; Georgios Grivas loobus.
1961 – Cemal Gürsel, Saksa ajakirjanikud: "Kui parlament teeb ettepaneku, kas te võtate presidendiameti vastu?" Ta ütles: "Olen valmis teenima, kui rahvas, mitte parlament seda pakub."
1965 – Zonguldaki söeettevõtete vastupanu ajal tapeti Satilmis Tepe ja Mehmet Çandari nimelised töötajad. Zonguldakis Kozlus asuvas Ereğli söeettevõttes töötavad kaevurid alustasid streiki vaatamata sellele, et Türk-İş ja valitsus pidasid seda ebaseaduslikuks. Streikeerivad kaevurid takistasid töötada tahtvatel töötajatel maa alla minemast.
1967 – Gölcüki laevatehases alustati saatefregati “TCG Berk (D-358)” ehitamist. Türgi esimese omavahenditest ehitatud fregati ehitus lõpetati 1971. aastal.
1971 – 19 Õigluspartei liiget koostasid memorandumi Süleyman Demireli lahkumise kohta.
1971 – Riigi peaprokurör esitas konstitutsioonikohtule taotluse Rahvuskorrapartei (MNP) sulgemiseks.
1971 – rektor Erdal İnönü astus oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui hoolekogu saatis laiali julgeolekujõudude kontrolli all olnud METU akadeemilise nõukogu.
1971 – Türgi relvajõud sooritasid ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöördekatse.
1974 – teatati, et tööandjad on SSK-le võlgu 1,5 miljardit liiri.
1978 – Nurettin Ersin määrati maavägede väejuhatusse.
1979 – 7 inimese tapmises süüdistatud parempoolne aktivist Veli Can Oduncu mõisteti 16 aastaks vangi.
1983 – Ülemkohtus ametiseisundi kuritarvitamise pärast kohtu all olnud endine avalike tööde minister Selahattin Kılıç mõisteti õigeks.
1983 – Belgradi rünnak: Türgi suursaadik Belgradis Galip Balkar sai kahe ründaja poolt haavata. Suursaadik suri kaks päeva hiljem. Rünnaku eest võtsid vastutuse Armeenia genotsiidi justiitskomandod ja organisatsioon ASALA.
1984 – Turgut Özal ütles, et Türgi karistusseadustikus pole poliitilist kuritegu.
1986 – Peaminister Turgut Özal, vastates süüdistustele vastikute väljaannete seaduse kohta, ütles: "Igaüks, kes nimetab seda seadust kurjaks, on kuri."
1991 – kriis ajakirjanduses: Inglismaal Asil Nadiri vastu algatatud uurimise tõttu; Küprose ärimehele kuuluvast ajalehest Günaydın vallandati üle 350 inimese. Güneşi ajalehes lõigati ajalehest välja 188 alalist ja 350 töötajat. Arendusväljaanded vähendasid töötajate arvu 400-lt 300-le. Ajaleht Tercüman ei suutnud töötajate palkasid ja preemiaid maksta.
1992 – Türgi sõjalennukid pommitasid kahte PKK laagrit Põhja-Iraagis.
1995 – Saksamaal parlamentaarse varade uurimiskomisjoni leitud dokumentidest selgus, et RP Süleyman Mercümeki Türgis hallatava raha kogusumma oli 17 miljonit marka ja selle raha saatus on teadmata.
1996 – Istanbulis tabati 1990. aastal tapetud ajakirjaniku Çetin Emeci tulistanud Islamiliikumise Organisatsiooni kirurgiarühma juht İrfan Çağırıcı.
2000 – Lõuna-Koreas suri 37-aastane Kim Kwang-Su, kes ei viibinud tundide kaupa arvuti taga, suure väsimuse ja stressi tõttu.
2003 – Siirtis toimunud parlamendi vahevalimistel pääses valitseva AK partei esimees Recep Tayyip Erdoğan Türgi Suurde Rahvusassambleesse.
2004 – Istanbuli restorani pommirünnaku tagajärjel sai vigastada 5 inimest.
2007 – Šveitsis Armeenia ringkonnad genotsiid Tööpartei juht Doğu Perinçek, kes oli kohtu all seaduse rikkumise eest, mis näeb ette tema väite tagasilükkamise kriminaliseerimise, sai trahvi. 6. märtsil alanud istungite lõpus mõistis Lausanne'i kohus Perinçekile 90-päevase vanglakaristuse, mille suurus on 100 tuhat Šveitsi franki ja 115 Šveitsi franki (umbes 9 YTL) iga päev, ning mõistis selle karistuse kaheks aastaks tingimisi.
2020 – Demokraatia ja Atılımi partei asutati.

sünnitused

1454 – Amerigo Vespucci, Itaalia kaupmees ja kartograaf (surn. 1512)
1564 – David Fabricius, Friisi amatöörastronoom, kartograaf ja luterlik teoloog (surn. 1617)
1568 – Aloysius Gonzaga, Jeesuse Seltsi liige ja Itaalia aristokraat (surn. 1591)
1737 – Josef Mysliveček, tšehhi helilooja (surn. 1781)
1749. aastal Honoré Gabriel Riqueti de Mirabeau, Prantsuse poliitik (surn. 1791)
1753 – Jean-Baptiste Kléber, Prantsuse kindral (surn. 1800)
1763 William Cobbett, inglise ajakirjanik (surn. 1835)
1814 – Taras Grigorovitš Ševtšenko, ukraina luuletaja ja maalikunstnik (surn. 1861)
1850 – Hamo Thornycroft, Briti skulptor (surn. 1925)
1856 – Edward Goodrich Acheson, USA keemik (surn. 1931)
1877 – Emil Abderhalden, Šveitsi biokeemik ja füsioloog (surn. 1950)
1881 – Ernest Bevin, Inglismaa riigitegelane (surn. 1951)
1883 – Umberto Saba, itaalia luuletaja ja romaanikirjanik (surn. 1957)
1886 – Werner Kempf, Natsi-Saksamaa tankikindral (surn. 1964)
1890 – Vjatšeslav Molotov, Venemaa poliitik (surn. 1986)
1892 – Mátyás Rákosi, Ungari kommunistlik juht (surn. 1971)
1892 – Walter Miller, Ameerika tummfilminäitleja (surn. 1940)
1895 – Albert Göring, Saksa ärimees (surn. 1966)
1896 – Robert McAlmon, Ameerika autor, luuletaja ja kirjastaja (surn. 1956)
1910 – Samuel Barber, Ameerika helilooja (surn. 1981)
1918 – George Lincoln Rockwell, Ameerika paremäärmuslik poliitiline aktivist ja Ameerika Natsipartei asutaja (surn. 1967)
1918 – Mickey Spillane, USA romaanikirjanik (surn. 2006)
1919 – Cengiz Dağcı, tatari romaanikirjanik (surn. 2011)
1923 – Walter Kohn, Ameerika füüsik, 1998. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaat koos John A. Pople'iga (surn. 2016)
1928 – Keely Smith, USA Grammy võitnud naispop- ja jazzlaulja (surn. 2017)
1929 Hugh Desmond Hoyte, Guyana poliitik (surn. 2002)
1929 – Mohammed Zillurrahman, endine Bangladeshi president (surn. 2013)
1930 – Ornette Coleman, Ameerika džässmuusik (surn. 2015)
1934 – Juri Aleksejevitš Gagarin, Nõukogude kosmonaut (surn. 1968)
1934 – Joyce Van Patten on USA näitleja.
1940 – Raúl Julia, Puerto Rico näitleja (s. 1994)
1942 – John Cale, Walesi muusik, helilooja, laulja ja plaadiprodutsent
1943 – Bobby Fischer, Ameerika malemeister (surn. 2008)
1945 – Dennis Rader, ameerika sarimõrvar
1945 – Robin Trower, inglise rokkitarrist
1946 – Alexandra Bastedo, inglise näitleja ja aktivist (surn. 2014)
1946 – Warren Skaaren, Ameerika filmiprodutsent ja stsenarist (surn. 1990)
1946 – Bernd Hölzenbein, Saksamaa jalgpallur
1947 – Keri Hulme, Uus-Meremaa romaanikirjanik, luuletaja ja jutukirjanik (surn. 2021)
1948 – Emma Bonino on Itaalia poliitik.
1950 – Etyen Mahçupyan, Türgi ajakirjanik ja kirjanik
1954 – Carlos Ghosn, Liibanoni-Brasiilia-Prantsuse ärimees
1954 – Bobby Sands, Põhja-Iiri poliitik ja Iiri ajutise vabariikliku armee liige (surn. 1981)
1958 – Linda Fiorentino, ameerika näitleja
1959 – Takaaki Kajita, Jaapani füüsik
1960 – Elsa Cayat, prantsuse psühhiaater, psühhoanalüütik ja kolumnist (surn. 2015)
1960 – Željko Obradović, Serbia korvpallitreener ja mängija
1963 – Jean Marc Vallée, Kanada filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (surn. 2021)
1964 – Juliette Binoche, prantsuse näitleja
1964 – Valérie Lemercier, prantsuse näitleja, laulja, filmirežissöör ja stsenarist
1968 – Youri Djorkaeff on endine Prantsusmaa koondise jalgpallur.
1974 – Juri Bilonoh, Ukraina kuulitõukaja
1975 – Juan Sebastián Verón, Argentina jalgpallur
1975 – Roy Makaay, Hollandi jalgpallur
1977 – Atılay Uluışık, Türgi teatri- ja teleseriaalide näitleja
1978 – Lucas Neill, Austraalia jalgpallur
1979 – Oscar Isaac, Guatemala näitleja ja muusik
1979 – Melina Perez, USA elukutseline maadleja
1980 – Matthew Gray Gubler, Ameerika näitleja
1980 – Burçin Terzioğlu, Türgi telesari ja filminäitleja
1983 – Clint Dempsey, endine Ameerika profijalgpallur
1983 – Emre Kızılırmak, Türgi näitleja ja modell
1984 – Abdoulay Konko on Fasasilist pärit Prantsusmaa jalgpallur.
1985 – Pastor Maldonado, Venezuela vormel-1 piloot
1987 – Bow Wow, Ameerika räppar ja näitleja
1989 – Kim Tae-yeon, Lõuna-Korea laulja, tantsija ja reklaammodell
1990 – Daley Blind, Hollandi jalgpallur
1990 – YG, Ameerika räppar
1993 – Suga (Min Yoon-gi), Lõuna-Korea räppar ja grupi BTS liige
1998 – Soojin (Soe Soo-jin), Lõuna-Korea laulja, tantsija, endine (G)I-DLE liige
2000 – Khabane Lame, Ta on Senegali-Itaalia TikToki videokuulsus

relv

886 – Abu Masher al-Balkhi, Pärsia astronoom (s. 785)
1444 – Leonardo Bruni, Itaalia humanist, ajaloolane, riigimees (s. 1370)
1463 – Bologna Katariina, itaalia nunn, müstik, kultuse rajaja, kirjanik, õpetaja ja maalikunstnik (s. 1413)
1661 – Jules Mazarin, Itaalia poliitik (s. 1602)
1791 – Jean-André Venel, Šveitsi arst (s. 1740)
1821 – Nicholas Pocock, inglise kunstnik (s. 1740)
1823 – Hans Conrad Escher von der Linth, Šveitsi teadlane, ehitusinsener, ärimees, kartograaf, maalikunstnik ja poliitik (s. 1767)
1825 – Anna Laetitia Barbauld, inglise kirjanik (s. 1743)
1836 – Destutt de Tracy, prantsuse filosoof ja ideoloogia idee pioneer (s. 1754)
1847 – Mary Anning, Briti fossiilide koguja, fossiilide edasimüüja ja paleontoloog (s. 1799)
1851 – Hans Christian Ørsted, Taani füüsik ja keemik (s. 1777)
1873 – Jules Bourcier, prantsuse loodusteadlane ja koolibriekspert (s. 1797)
1888 – Wilhelm I, Preisimaa kuningas ja esimene Saksa keiser (s. 1797)
1895 – Leopold von Sacher-Masoch, Austria kirjanik (s. 1836)
1897 – Cemaleddin Efghani, Iraani aktivist ja filosoof (s. 1838)
1925 – Willard Metcalf, Ameerika kunstnik (s. 1858)
1947 – Evripidis Bakircis, Kreeka sõjaväelane ja poliitik (s. 1895)
1952 – Alexandra Kollontai, nõukogude kirjanik (s. 1872)
1956 – Ali Akbar Dihhoda, iraani keeleteadlane (s. 1879)
1958 – Goro Yamada, endine Jaapani jalgpallur (s. 1894)
1964 – Paul von Lettow-Vorbeck, Saksa kindral (s. 1870)
1965 – Ömer Altuğ, türgi helilooja (s. 1907)
1967 – Vala Nureddin, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1901)
1970 – Doris Doscher, USA näitleja ja modell (s. 1882)
1981 – Max Delbrück, Saksa bioloog ja Nobeli meditsiini- või füsioloogiaauhinna laureaat (s. 1906)
1983 – Ulf von Euler, Rootsi füsioloog ja Nobeli preemia laureaat (s. 1905)
1988 – Kurt Georg Kiesinger, Saksa poliitik (s. 1904)
1988 – Stefan Ryniewicz, Poola diplomaat ja asekantsler (s. 1903)
1989 – Robert Mapplethorpe, Ameerika fotograaf (s. 1946)
1992 – Menachem Begin, Iisraeli poliitik ja Nobeli rahupreemia laureaat (s. 1913)
1994 – Charles Bukowski, Ameerika kirjanik ja luuletaja (s. 1920)
1994 – Fernando Rey, Hispaania näitleja (s. 1917)
1996 – George Burns, USA näitleja ja laulja (s. 1896)
1997 – Jean-Dominique Bauby, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (trükitud silmalaugude abil) Liblikas ja sukeldumisülikond romaani autor) (s. 1952)
1997 – The Notorious BIG, USA räppar (s. 1972)
2004 – Albert Mol, Hollandi kunstnik (s. 1917)
2007 – Brad Delp, Ameerika rokkmuusik (s. 1951)
2013 – Max Jakobson, Soome diplomaat ja ajakirjanik (s. 1923)
2015 – Florence Arthaud, prantsuse meremees ja meremees (s. 1957)
2015 – HH ter Balkt, hollandi luuletaja (s. 1938)
2015 – Jiří Matoušek, Tšehhi matemaatik (s. 1963)
2015 – Camille Muffat, Prantsusmaa vabaujuja (s. 1989)
2015 – Windell D. Middlebrooks, USA näitleja (s. 1979)
2015 – Frei Otto, saksa arhitekt ja ehitusinsener (s. 1925)
2015 – Alexis Vastine, Prantsusmaa poksija (s. 1986)
2016 – Jon English , Briti-Austraalia laulja, laulukirjutaja, muusik ja näitleja (s. 1949)
2016 – Robert Horton, USA näitleja (s. 1924)
2016 – Yaşar Kaya, Türgi poliitik (s. 1938)
2017 – Anthony Delhalle, Prantsuse motosportlane (s. 1982)
2017 – Howard Hodgkin, inglise graafik ja maalikunstnik (s. 1932)
2018 – Chris Gedney, Ameerika kolledž ja elukutseline jalgpallur (s. 1970)
2018 – Oskar Gröning, Saksa endine SS-Unterscharführer Auschwitzi koonduslaagris (s. 1921)
2018 – Oğuz Türkmen, Türgi ajakirjanik (s. 1939)
2019 – Jed Allan, USA näitleja ja telesaatejuht (s. 1935)
2019 – Alberto Bucci, Itaalia korvpallitreener ja mänedžer (s. 1948)
2019 – Chokoleit, filipiinlasest näitleja, koomik ja telesaatejuht (s. 1970)
2019 – Bernard Dadié, Elevandiluuranniku kirjanik, luuletaja ja poliitik (s. 1916)
2019 – Vladimir Etush, Vene-Nõukogude meeste filmi- ja telenäitleja (s. 1922)
2019 – Jadwiga Janus, poola skulptor (s. 1931)
2020 – John Bathersby, Austraalia roomakatoliku kiriku peapiiskop (s. 1936)
2020 – Anton Coppola, USA dirigent, kirjanik, lavastaja ja helilooja (s. 1917)
2020 – Italo De Zan, Itaalia võidusõidurattur (s. 1925)
2020 – José Jiménez Lozano, hispaania kirjanik ja ajakirjanik (s. 1930)
2020 – Lee Cha-su, Lõuna-Korea poliitik ja aktivist (s. 1957)
2020 – Şevket Kazan, Türgi jurist, poliitik ja endine justiitsminister (s. 1933)
2020 – Mohammad Reza Rahchameni, Iraani arst, teadlane ja reformierakondlane (s. 1952)
2021 – Agustín Alberto Balbuena , Argentina jalgpallur (s. 1945)
2021 – Steven Spurrier, Inglise veinikriitik, kirjanik ja viinamarjakasvataja (s. 1941)
2021 – Isela Vega, Mehhiko näitleja, laulukirjutaja ja filmitegija (s. 1939)
2021 – Jiří Ventruba, Tšehhi neurokirurg ja poliitik (s. 1950)
2022 – Aijaz Ahmad, India marksistlik kirjandusteoreetik (s. 1941)
2022 – Justice Christopher, Nigeeria jalgpallur (s. 1981)
2022 – Hilman Hariwijaya, Indoneesia kirjanik ja romaanikirjanik (s. 1964)
2022 – Murat Özer, Türgi filmikriitik (s. 1966)

Pühad ja erilised sündmused

Erzurumi Çati rajooni vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1918)
Rize Çayeli linnaosa vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1918)