Rahmi M. Koçi muuseum arutas 10. novembril toimunud üritusel "Atatürki mälestus" Suure Juhi merearmastust ja tähtsust, mida ta Türgi merendusele omistas. Ürituse raames linastus dokumentaalfilm "Atatürki laevad", mis sündis 36 Atatürki pardale läinud merelaeva kokku toomisel. Osalejaid saatis õlimaalidest koosnev näitus pealkirjaga "Atatürki laevad".
Rahmi M. Koçi muuseumis toimus Suure Juhi Atatürki lahkumise 85. aastapäeval sisukas üritus. Koçi ülikooli merefoorumi (KÜDENFOR) ja Istanbuli Rahmi M. Koçi muuseumiga koostöös korraldatud üritusel "Atatürki mälestamine" arutleti Suure juhi poolt merendusele omistatud tähtsuse üle.
Muuseumi konverentsisaalis toimunud üritus algas 10. novembril kell 14.00 vaikusehetke ja riigihümniga. Istanbuli Rahmi M. Koçi muuseumi peadirektor Sofuoğlu kaevanduse peadirektor ning pensionil kontradmiral ja kirjanik, KÜDENFORi asutajadirektor Cem Gürdeniz väljendasid oma avakõnes oma Atatürki mälestamist austuse, igatsuse ja tänuga. Pärast kõnesid näidati osalejatele ajakirjanik Gökhan Karakaşi ja mereväeajaloolase Ali Bozoğlu koostatud dokumentaalfilmi "Atatürki laevad".
Dokumentaalfilm loodi ühendades 1918 merelaeva, mille pardale Atatürk aastatel 1938–36 sattus ja mis sisalduvad Karakaşi ja Bozoğlu kirjutatud raamatus "Anatoolia sinine", kasutades Türgis esmakordselt kasutatud meetodit. Spetsiaalselt vabariigi 100. aastapäevaks koostatud dokumentaalfilmis räägivad 29 mereinimest Atatürki laevadest. Kolmeosaline dokumentaalfilm pealkirjaga Anatoolia sinine ja merikotkas YouTube Seda saab jälgida ka nende kontodelt.
Mälestusürituse muuseumis lõpetas kollektsionäär Erdem Ceveri koostatud näitus "Atatürki laevad". Näitust külastanud osalejatel oli võimalus lähedalt näha õlimaale, mis kujutasid merelaevu, millel Atatürk pardale läks, sealhulgas Savarona, Ertuğrul, Söğütlü ja Gülcemal.
