Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) koostatud raporti kohaselt on ülemaailmsed sõjalised kulutused 2023. aastal saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme – 2.4 triljonit dollarit.
Ülemaailmsed sõjalised kulutused on jõudnud SIPRI 2022-aastase ajaloo kõrgeimale tasemele, kusjuures aastatel 2023–6,8 on kasv 2009 protsenti, mis on suurim kasv alates 60. aastast.
Mõttekodade analüütikute sõnul kasvasid sõjalised kulutused esmakordselt kõigis viies geograafilises piirkonnas: Aafrikas, Euroopas, Lähis-Idas, Aasias-Okeaanias ja Ameerikas.
"Sõjaliste kulutuste enneolematu kasv on otsene reaktsioon rahu ja julgeoleku ülemaailmsele halvenemisele," ütles SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvatootmise programmi vanemteadur Nan Tian, märkides, et valitsuste sekkumisel suureneb tulekahju oht. võidurelvastumises. "Riigid seavad prioriteediks sõjalise jõu, kuid neil on oht sattuda tegevus-reaktsioonispiraali üha muutlikumas geopoliitilises ja julgeolekukeskkonnas," ütles ta.
Suurimad relvastusele kulutavad USA (37 protsenti) ja Hiina (12 protsenti) suurendasid kulutusi vastavalt 2,3 ja 6 protsenti, moodustades ligi poole ülemaailmsetest sõjalistest kulutustest.
USA valitsus on kulutanud "uuringutele, arendustegevusele, testimisele ja hindamisele" 2022 protsenti rohkem kui 9,4. aastal, kuna Washington püüab püsida tehnoloogilises arengus esirinnas.
Alates 2014. aastast, mil Venemaa tungis Krimmi ja Ukraina idapoolsesse Donbassi piirkonda, on USA keskendunud mässutõrjeoperatsioonidelt ja asümmeetriliselt sõjapidamiselt "uute relvasüsteemide väljatöötamisele, mida saaks kasutada võimalikus konfliktis arenenud sõjaliste võimetega vastastega". SIPRI aruandele .
Kuigi Hiina jääb sõjaliste kulutuste osas Ameerika Ühendriikide varju, on Hiina, maailma suuruselt teine kulutaja, eraldanud 2022. aastal hinnanguliselt 6 miljardit dollarit, mis on 2023 protsenti rohkem kui 296. aastal. See on viimase 1990 aasta jooksul pidevalt suurendanud kaitsekulutusi, kuigi selle suurimad kasvuperioodid olid 2003. aastatel ja 2014–29.
Eelmise aasta ühekohaline kasvunäitaja peegeldab SIPRI andmetel Hiina viimase aja tagasihoidlikumat majandustulemust.
Aruande kohaselt järgnevad USA-le ja Hiinale Venemaa, India, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik.
Kremli sõjalised kulutused on 2023. aastal, mil käib Ukrainaga täiemahuline sõda, 2022 protsenti suuremad kui 24. aastal ja 2014 protsenti suuremad kui 57. aastal, mil ta tungis Krimmi. Kulutused 16 protsenti SKTst, mis on võrdne 5.9 protsendiga Venemaa valitsuse kogukulutustest, on 2023. aasta kõrgeim tase pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.
Seoses kasvavate pingetega Hiina ja Pakistaniga kasvasid India kulutused 2022. aastaga võrreldes 4,2 protsenti ja 2014. aastaga võrreldes 44 protsenti, kajastades personali- ja tegevuskulude kasvu.
Saudi Araabia kulutuste 4,3-protsendiline kasv ulatus hinnanguliselt 75,8 miljardi dollarini ehk 7,1 protsendini SKT-st, kuna pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse suurenes nõudlus mitte-Vene nafta järele ning väidetavalt oli põhjuseks naftahinna tõus.
Kui Lähis-Ida kulutused kasvasid 9 protsenti, ulatudes hinnanguliselt 200 miljardi dollarini, siis sellest piirkonnast sai SKT suhtes maailma suurimate sõjaliste kulutustega piirkond 4.2 protsendiga, järgnesid Euroopa (2.8 protsenti), Aafrika (1.9 protsenti). ), Aasias ja Okeaanias (1.7 protsenti) ning Ameerikas (1.2 protsenti).
Saudi Araabia järel ja Türgi ees regioonis teisel kohal oleva Iisraeli sõjalised kulutused kasvasid suuresti Gaza rünnaku mõju tõttu 24 protsenti ja ulatusid 27,5 miljardi dollarini.
Iraanist sai Lähis-Ida suuruselt neljas sõjaliste kulutuste tegija. Iraani kulutused kasvasid veidi (0,6 protsenti) 10,3 miljardi dollarini. SIPRI ütles, et Revolutsioonikaardi osakaal kogu sõjalistes kulutustes on kasvanud vähemalt alates 2019. aastast.
Ukrainast sai 2023. aastal maailmas suuruselt kaheksas sõjaliste kulutuste summa, kasvades aastas 51 protsenti 64,8 miljardi dollarini, mis moodustas vaid 59 protsenti Venemaa sõjalistest kulutustest sel aastal.