Uues õppekavas nimega "Türgi sajandi haridusmudel", mille riigi haridusministeerium avas avalikule arvamusele, võeti kasutusele oskustele orienteeritud lähenemisviis ja määrati kindlaks uued lähenemisviisid, mis võimaldavad õpilastel õppida süvendatult lihtsustatud sisus. Ministeeriumi avalduse kohaselt avas "Türgi sajandi haridusmudeli" avalikule arvamusele Riiklik Haridusministeerium. Uues õppekavas, mille nimi on "" ja mis põhines terviklikul hariduse lähenemisviisil, oli oskustele orienteeritud lähenemisviis võeti kasutusele ja määrati kindlaks uued lähenemisviisid, mis võimaldavad õpilastel lihtsustatud sisuga süvitsi õppida.
Uus õppekava võttis kasutusele paindliku ülesehituse, mida saab ümber korraldada vastavalt muutuvatele olukordadele ja vajadustele maailmas.
Uut õppekava rakendatakse järk-järgult alates järgmisest õppeaastast eelkoolis, algkooli esimeses klassis, keskkooli viiendas klassis ja gümnaasiumi üheksandas klassis.
Türgi sajandi haridusmudel oli koostatud uue õppekava aluseks.
Selles kontekstis on uutel õppekavadel palju aspekte, mis erinevad olemasolevatest õppekavadest.
Uuendatud programmid on vastavalt etapi- ja klassitasemetele järgmised:
“Koolieelne õppekava - 3-5 aastat vana, reaalainete kursus põhi- ja gümnaasiumiastmele 3-8. klass, bioteaduste kursus 1-3. klass, algklasside matemaatikakursus 1.-4. klass, algkooli türgi keele tund 1.-4. klass, inimõiguste, kodakondsuse ja demokraatia kursus 4. klass, keskkooli matemaatika kursus 5.-8. klass, keskkooli türgi keele kursus 5.-8. klass, ühiskonnaõpetuse kursus 4-7. klass, Türgi Vabariigi revolutsiooni ajaloo ja kemalismi kursus 8. klassis, usukultuuri ja eetika kursus 4.-8. klass. Bioloogiakursus gümnaasiumiastmetele 9.-12. klass, geograafiakursus 9.-12. klass, filosoofia kursus 10-11. klass, füüsikakursus 9.-12. klass, keemiakursus 9.-12. klass, matemaatika tund 9.-12. klass, Türgi Vabariigi revolutsiooni ajaloo ja kemalismi kursus 12. klass, ajaloo kursus 9.-11. klass, türgi keele ja kirjanduse kursus 9.-12. klass, usukultuuri ja eetika kursus 9.-12. klass."
Uus õppekava sisaldas ka usuhariduse peadirektoraadi uuendatud valikkursuste programme.
Lihtsustatud sisu
Uue õppekava õppes tehtud riigipõhistes võrdlustes selgus, et kehtiv õppekava oli ligi 2 korda raskem kui samaväärsed. Tehti kindlaks, et õppekavad, mis olid koostatud ajal, mil infole ligipääs oli raskendatud, vaadati üle kogu maailma ja neid hõrenes teabe hankimise lihtsuse tõttu. Eksamitel tehti kindlaks, et kehtiva õppekava õpitulemused olid 50 protsenti kõrgemad kui uuritud riikides. Sellega seoses tehti uues õppekavas 35-protsendiline lahjendus.
Haridusministeerium võttis oma õppekavade osas kasutusele oskustele orienteeritud lähenemisviisi. Selle lähenemisviisi raames tuvastati uued lähenemisviisid, mis võimaldavad õpilastel lihtsustatud sisuga süvitsi õppida.
Uues õppekavas rõhk türgi keelel
Türgi sajandi haridusmudelis rõhutati, et türgi keel kogu oma rikkusega juhib ja saadab ühiskonna omavahelist suhtlust, püüdlusi seda suhtlust mõtestada ning kultuurielementide põlvest põlve edasiandmist.
Sel põhjusel on türgi keele õpetamisest ja õpilaste keeleoskuse parandamisest saanud haridussüsteemi põhipoliitika. Igas õppeastmes pööratakse põhjalikku tähelepanu türgi keele õpetamisele ja õigele kasutamisele. Samuti on kõikide kursuste ühiseks eesmärgiks seatud oskuste omandamine türgi keele efektiivseks kasutamiseks.
Matemaatika valdkonna oskused
Matemaatika valdkonna oskuste määramisel võeti arvesse alg-, kesk- ja gümnaasiumiastmeid hõlmavaid ning protsessikomponentidega modelleeritavaid oskusi. Uues õppekavas sisalduvate 5 matemaatikavaldkonna oskusena määrati matemaatiline arutluskäik, matemaatiline ülesannete lahendamine, matemaatiline esitus, andmetega töötamine ja andmepõhine otsustusoskus ning töö matemaatiliste vahendite ja tehnoloogiaga.
Reaalainete tundi tuli 13 välioskust
Türkiye sajandi haridusmudelis määratleti 13 erinevat teadusvaldkonna oskust. Teadusvaldkonna oskused hõlmavad teaduslikku vaatlust, klassifitseerimist, teaduslikul vaatlusel põhinevat ennustamist, teadusandmetel põhinevat ennustamist, operatiivset määratlust, hüpoteesi moodustamist, katsetamist, teaduslike järelduste tegemist, teaduslike mudelite loomist, induktiivset arutlust, deduktiivset arutlust, tõendite kasutamist ja päringuoskused.
Kõik teadusvaldkonna oskused on omavahel seotud ja mõned oskused on struktureeritud nii, et need hõlmavad rohkem kui ühte oskust.
Sotsiaalteaduste jaoks selgitati välja 17 valdkonnaoskust
Uues õppekavas määrati sotsiaalteaduste valdkonnaoskuste raames välja 21 valdkonnaoskust, millel on tugev seos 17. sajandi oskustega, võttes arvesse kohalikku ja välismaist kirjandust, valdkonna omanäolist ülesehitust ja ajastu nõudeid. Need on "aja tajumine ja kronoloogiline mõtlemine", "tõenduspõhine uurimine ja uurimine", "ajalooline empaatia", "muutuste ja järjepidevuse tajumine", "sotsiaalne osalus", "ettevõtlus", "ruumiline mõtlemine", "geograafiline uurimine". ", "geograafiline vaatlus ja välitööd", "kaart", "tabel, graafik, joonis ja diagramm", "loogiline arutluskäik", "filosoofiline uurimine", "filosoofiline arutluskäik", "filosoofilise mõtte esitamine", "kriitiline sotsioloogiline mõtlemine" ", " ajaloolise probleemi analüüsi ja otsustusoskused.
Õpilasprofiil, mis seab esikohale pädevad ja vooruslikud inimesed
Uue õppekavaga määratleti esmakordselt uus õpilase profiil. Sellest lähtuvalt määratleti õppekava sihitud õpilast kui "pädevat ja vooruslikku inimest". Uue õppekava keskmesse on võetud õpilasprofiil, mis seab esikohale pädevad ja vooruslikud inimesed. Eelistati sihikindlust, et ei ole õige keskenduda ainult õppeedukutele ja igal õpilasel on oma potentsiaal.
Pädev ja vooruslik inimene loodi lähtudes hinge ja keha terviklikkuse, teadmiste ja tarkuse põhimõtetest, minevikust tulevikku kasvamise põhimõttest, väärtustest, moraaliteadvusest ja esteetilisest vaatenurgast.
Õpilase profiili loomisel arvestati lisaks ajalise terviklikkuse, ontoloogilise terviklikkuse ja epistemoloogilise terviklikkuse tagamisele ka aksioloogilist küpsust.
Arvestades, et kompetentne ja vooruslik õpilasprofiil saab tekkida vaid mitmekülgse arendamise korral, on õppekava eesmärk tagada, et õpilastest saaksid tervemad ja tasakaalukamad inimesed nii enda kui ühiskonna jaoks ning areneksid mitmekülgsed teadmised ja mõtlemine. Sellest vaatenurgast lähtudes keskenduti haridusprotsessi käsitlemisele protsessina, mitte selle vahetutele saavutustele.
"Virtue-value-action Model" töötati välja esimest korda
Uues õppekavas oli esmakordselt ka "Vortue-väärtus-tegevuse mudel". Selles mudelis, mis oli loodud originaalse lähenemisega tagamaks, et väärtushinnangud omandatakse loomulikult õppeprotsessi käigus, peeti ülemisteks väärtusteks "õiglust", "austust" ja "vastutust". Lisaks, töödeldes saadetes selliseid väärtusi nagu tundlikkus, kaastunne, esteetika, puhtus, kannatlikkus, kokkuhoidlikkus, töökus, tagasihoidlikkus, privaatsus, terve elu, armastus, sõprus, patriotism, abivalmidus, ausus, perekondlik terviklikkus ja vabadus, Sihtmärgiks olid "rahumeelne inimene", sisemise harmooniaga "rahulik inimene", perekond ja ühiskond" ning "elamiskõlbulik keskkond".
Oskustele keskenduv õppekava
Õppekavas ühendati õpilastelt oodatud õpiväljundid teadmiste ja valdkonnapõhiste oskustega ning loodi "oskustepõhine programmistruktuur".
Türgi sajandi haridusmudelis seostati teadmisi, oskusi, kalduvusi, hoiakuid-käitumisi ja väärtusi "tervikliku hariduse lähenemisviisiga".
Kontseptuaalsed oskused, mis muudavad abstraktsed ideed tegudeks
"Konseptuaalsed oskused", mis koosnevad algsetest, lõimitud ja kõrgetasemelistest mõtlemisoskustest, on tugevalt seostatud õpikogemustega ning muutunud õppekavas nähtavamaks ja funktsionaalsemaks.
Sotsiaal-emotsionaalsed õppimisoskused
Sotsiaal-emotsionaalseid õppimisoskusi käsitleti õppekava komponendina. Need oskused olid otseselt seotud õpitulemustega.
Programm, milles õpilane on aktiivne
Uues õppekavas kujundati õpikogemused nii, et õpilased saaksid haridusprotsessides aktiivselt osaleda.
Tendentsid, mis keskenduvad individuaalsetele erinevustele ja käivitavad oskused
"Trendid" on uutes õppekavades muutunud veelgi olulisemaks. Õppekava keskendus individuaalsetele erinevustele ja keskendus oskusi vallandavatele tendentsidele.
Rõhutati, et dispositsioonidel on määrav roll õpilaste võimes omandatud oskusi näidata.
“Kirjaoskus” kui programmiülesed komponendid
Värskelt koostatud õppekava lõikumispunktiks peeti kirjaoskust ja see sisaldus selgelt iga kursuse õppekavas.
Selles kontekstis lülitati õppekavasse esimest korda "süsteemipädevus". Süsteemse kirjaoskuse puhul on selle eesmärk, et õpilased määraksid mis tahes õppeaines ise oma õppemeetodi ja saaksid ise õppida.
Selle rakendamiseks määrati 9 alakirjaoskuse tüüpi. Seda tüüpi kirjaoskus on loetletud teabekirjaoskuse, digitaalse kirjaoskuse, finantskirjaoskuse, visuaalse kirjaoskuse, kultuurilise kirjaoskuse, kodanikupädevuse, andmekirjaoskuse, jätkusuutlikkuse kirjaoskuse ja kunstialase kirjaoskuse all.
Kirjaoskuse tüüpe hakatakse õpilastele õpetama spiraalstruktuuris alates eelkoolist.
õppekavavälised tegevused
Uues õppekavas on kirjas ka õppekavavälised tegevused, mis toetavad transdistsiplinaarset ja interdistsiplinaarset lähenemist.
Nende tegevuste kohta on programmis kirjas: „Õppekavavälised tegevused, mis aitavad õpilastel ennast tundma õppida; See hõlmab tegevusi paljudes huvivaldkondades, alates spordist kuni kunstini, klubidest kuni vabatahtliku tegevuseni, laagritest kuni võistluste, kontsertide ja näituste, külastuste, konverentside ja turniirideni ning pakub õpilastele võimalusi avastada ja arendada põhilisi eluoskusi. transdistsiplinaarse ja interdistsiplinaarse lähenemisega. hinnangud olid lisatud.
Tulemuste asemel protsessikeskne mõõtmis- ja hindamisviis
Ministeeriumi uues koolitusprogrammis võeti tulemuste asemel kasutusele protsessikeskne mõõtmis- ja hindamisviis. Selle lähenemisega saavutati tasakaal diagnostiliste, kujundavate ja taset määravate hindamismeetodite vahel mõõtmis- ja hindamispraktikas.
Koolipõhine planeerimine
Teisalt, et tagada õppekava rakendamisel paindlikkus, arvestatakse kohalike ja piirkondlike haridusvajadustega ning õpetajatel on võimalik teha vajadustest lähtuvaid koostööotsuseid. Lisaks saab iga kursuse jaoks planeerida, et seda saaks vastavalt vajadusele kasutada.
Koolipõhises planeerimises oli 10. klass karjäärinõustamisele pühendatud. Õppekavas 10. klassi tasemel koolipõhiseks planeerimiseks eraldatud tunnitunde kasutavad rühmaõpetajad õpilaste suunamiseks karjäärivalikul ja karjääriplaneerimisel. Antud kontekstis kavandatavad haridus- ja koolitustegevused viiakse ellu kutsenõustamise ja karjäärinõustamise raames.