Türgi logistikatööstuse viimaste aastate areng joonistab meile kui sektori esindajatele sageli positiivse pildi. Kuid nagu on teada, pole meie sektorit maailma dünaamikast sõltumatult võimalik hinnata. Nii poliitilised arengud erinevates geograafilistes piirides kui ka maailmakaubanduse kõikumised mõjutavad logistikatööstust. Vaatamata aastate arengule saab logistikasektor avaliku sektori investeeringutest siiski suure osa ning erasektori panusega see kasvab ja kasvab igal aastal. 2019. aastal jätsime maha aasta, mis oli sektori jaoks keeruline, kuid tulevikuks tehti uusi samme. Tahaksin 2019. aastat hinnata mõne arvu ja arenguga.
Me teame, et meie tööstuse osakaal riigi SKPs on umbes 12%. SKP kasvas 2018. aasta lõpus eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 19% ja ulatus 3 triljoni 700 miljardi 989 miljoni TL-ni. Logistikasektori suurus, mida peetakse selles suuruses 12% osakaaluks, ulatus 2018. aasta lõpus umbes 444 miljardi TL-ni. Hinnanguliselt panustavad selle suuruse poole võrra otselogistikateenuseid osutavad ettevõtted ja väliskaubanduse / tootmisettevõtete oma organisatsiooni raames teostatavad logistikategevused.
Logistikasektori kasvutulemusi hinnatakse 2019. aasta lõpus, erineb Türgi SKP kasvust. Majanduse SKP kasvu jälgimiseks avaldas Türgi Maailmapank novembris 2019 Türgis majanduse SKP kasvu jälgimiseks. Ehkki see pilt pole julgustav, saame logistikasektori kasvutulemusi paralleelselt SKPga selgemini näha, kui TURKSTAT teatab 2019. aasta SKP andmetest.
Kui hindame logistikasektorit transpordiliikide lõikes, näeme, et mereteel on väärtus ja kaal kõige suurem osakaal, nagu see on olnud aastaid. Selles kontekstis on 2019. aasta kolmanda kvartali lõpus meretranspordi osakaal impordis väärtusepõhiselt 65%, kiirtee 19%, lennufirma 15% ja raudtee 0,80%. Eksporditranspordis on meretranspordi osakaal 62%, maantee 29%, lennufirma 8% ja raudtee 0,58%.
2019. aasta kolmanda kvartali lõpuks on mereteel 95%, maanteel 4% ja raudteel 0,53% koguimpordist. Õhutranspordiga imporditava kauba kaal on üsna väike, mis vastab määrale 0,05%. Eksporditranspordis on mereteede osakaal 80%, maanteede 19% ning raudteel ja lennufirmal vähem kui 1%.
Kui jätame 2019. aasta seljataha, tahaksin teiega jagada tööstust mõjutavaid arenguid. Hiina Belt and Road Initiative raames on meie tööstuse jaoks olulised arengud jõupingutused, et meie riik võtaks transpordikoridoridest suurema osa. Paralleelselt selle arenguga suureneb ka raudteetranspordi osakaal ja seega ka meie sadamaid läbivate transiitveoste osakaal. Sel põhjusel tehakse meie riigis sujuv raudteetransport ida-läänesuunalise telje kaudu, pidades esmatähtsaks infrastruktuuri korraldamist, lühema aja jooksul võrreldes transiitveoste naaberriikidega Türgi kaudu ning tuleks läbi viia ökonoomsem liikuv võimeline rind, mis avab õigusaktid. Istanbuli lennujaamaga on alanud periood, kus saame oma riigi positsioonist tõhusamalt kasu saada. Türgi lennutranspordi maht nii praeguse rahvusvahelise mastaabis ülekandekeskuse nimel, mis avatakse Istanbuli lennujaama pikaajalisel kasutamisel, annab lisavõimsus suure eelise.
UTIKADina jätkavad meie pingutused logistikasektori täiustamiseks ja arendamiseks. Selles kontekstis jälgime praeguseid arenguid, et luua jätkusuutlik logistikasüsteem, kus pakutakse kaasaegseid teenuseid, mis põhinevad ohututel, juurdepääsetavatel, ökonoomsetel, alternatiivsetel, tõhusatel, kiiretel, konkurentsivõimelistel, keskkonnasõbralikel, katkematutel, tasakaalustatud, tõhusatel tarnimis- ja väärtusahela juhtimisel, ülemaailmsetel headel tavadel. Anname nende näiteid oma liikmetele edasi. selle süsteemi loomise hetkel on Türgis intermodaalse transpordi arendamiseks hädavajalik. Mida me siis selleks teinud oleme? Suunasime sektori lõpliku kasu, edastades ministeeriumile UTIKADi arvamused kombineeritud transpordi määruse eelnõu kohta.
Väljendame sektori praeguseid probleeme igas platvormis, mida esindame, ja rõhutame arvamusi selle lahenduse kohta. Üks neist teemadest on autoriseerimisdokumentide objekt, mida nõutakse ettevõtetelt, kes soovivad oma transporditegevust läbi viia. Meie tööstuse jaoks on negatiivne olukord asjaolu, et taotletud dokumentide eest võetavad tasud on kõrged. Kõrged dokumenditasud mõjutavad sügavalt töötingimusi ja konkurentsikeskkonda. Sellega seoses avaldame oma vastuväiteid ja põhjendusi igal platvormil. Muidugi oleme pühendunud dokumenteeritud ja usaldusväärsetele vedudele, kuid usume, et on hädavajalik vähendada nii dokumentide arvu ja mitmekesisust kui ka parandada dokumenditasusid.
UTIKADina koostasime ka 2020 aruannet, et meie tööstus saaks koostada teekaardi tulevikuks 2. aastal. Dokuz Eyluli ülikooli mereteaduskonna lektor prof. Dr. Usume, et meie liikmed ja valdkonna sidusrühmad saavad astuda turvalisemaid ja tõhusamaid samme tänu Okan Tuna ja tema meeskonna koostöös valminud logistikatrendide ja ootuste uuringule ning UTIKADi valdkondlike suhete juhi Alperen Güleri koostatud Türgi logistikatööstuse aruandele 2019. Soovin, et 2020. aasta oleks terve, rahulik ja jõukas aasta, mis avab Türgi logistikatööstusele ja selle väärtuslikele sidusrühmadele uued horisondid.
Vaata Emre täielikku profiili
UTİKAD juhatuse esimees
Ole esimene, kes kommenteerib