Konaki tunnelis on SOS-i maja, Telefon puudub

Konaki tunnelis on SOS-i maja, puudub telefon: İzmiri Konaki tunnelis, mille avas peaminister Ahmet Davutoğlu, pole SOS-i hädaabitelefoni telefonitoru.
Kodanikud reageerisid tunneli avamisele ilma jalakäijate viaduktita ja hädaabitelefonide puudumisena. Tunnelis on hädaabikommunikatsiooniruumides ainult onn, millel on sõna "SOS" ja telefoni sümbol, kuid telefoni veel pole. Suurem oht ​​on tingitud viadukti puudumisest. Segadus jätkub seoses 24. mail 2015 avatud Konaki tunneli jalakäijate viadukti puudumisega. Autode ees tunnelit ületada üritavad jalakäijad ohustavad liiklust ja iseennast. Need, kes soovivad bussidest maha tulla ja minna Konaki väljakule ja Kemeraltısse või vastupidi, proovivad läbida avastatud kohad seoses traataiaga keskmise mediaani sulgemisega. Liikluspolitseinikud ootavad neis punktides, et takistada jalakäijate läbipääsu Konaki tunneli suudmes asuvalt lõigult.
Pärast seda, kui Konaki tunnel oli transpordiks avatud, eemaldati ülekäigurada. Jalakäijatel soovitatakse kasutada metroo alarada, kuni viadukt on valmis. Kiirteede piirkondlik direktoraat, kes kohtus ka Izmir'i pealinnale viadukti projekti tutvustanud tööde juhatusega, ütles, et see valmib hiljemalt septembris. 42 meetri pikkune ja 6 meetri laiune viadukt kannab roostevabast terasest riputustrosse. Ülesõidul on neli eskalaatorit, kaks tavalist treppi ja kaks puuetega inimeste lifti.
Elektriinseneride koja İzmiri filiaali vastavasisulises avalduses öeldi järgmiselt: „Hädaolukorra korral on hädavajalik suhelda tunneliga ja pääseda tunnelisse ning tunnelisse paigaldatud hädaabikõne ja tulekahju hoiatusnupud ning hädaabinumbrid, juht ja juhtimiskeskus. See on ainus vahend suhtluse pakkumisel. Tuleb hoolitseda selle eest, et hädaabitelefonide vaheline kaugus ei ületaks 250 meetrit, nagu on ette nähtud üldistes maailmastandardites, ja kui võimalik, tuleks need telefonid paigaldada helikindlasse tunneli parempoolsesse seina sisse raiutud telefonikabiinidesse. Teiselt poolt on väga oluline, et lähima CCTV kaamera edastaks juhtimiskeskuse põhiekraanile punkti, kust hädaabikõne hädaabikõne jaamast tuleb. CCTV-süsteemi paigaldamise ajal peaks tunnel olema täielikult kaamera ulatuses. Liikluskorraldussüsteemid, muutuvad teatemärgid ja muutlikud liiklusmärgid, mis teavitavad juhte liikluse olukorrast tunnelis ning tunneli lähenemiste ja sissepääsude juures ning sellest, kuidas, kuidas ja milliselt rajalt peaksid juhid liikuma, on tänapäeva tunnelisüsteemide väga oluline osa. Tunnelite automaatika ja juhtimissüsteemid ning SCADA rakendused on süsteemid, mis haldavad tunnelisüsteeme, mis töötavad vastastikuses koostöös teatud loogika piires. Sel põhjusel ei ole automaatikasüsteemi põhiülesanne ainult süsteemide kauglülitamine ja -väljalülitamine. Tunnelitesse paigaldatud automaatika- ja SCADA-süsteemid peaksid kindlaks määrama, millisel hetkel tulekahju tulekahju korral alguse sai, ning käivitama tulekahju olukorra jaoks eelnevalt kirjutatud vajaliku stsenaariumi. Näiteks peaks see lülitama valgustuse automaatselt hädaolukorrale, sulgema tunneli sissepääsud, seadma juhtimiskeskuses õiged häired, keskenduma CCTV süsteem juhtumipunktile, aktiveerima tunnelisisesed side- ja avalike teadete süsteemid ning võtma automaatselt ühendust kohalike tsiviilametkondadega, nagu tuletõrje, politsei ja kiirabi. "