Rahvusvaheline Türgi Kultuuri- ja Muinsuskaitse Fond korraldas Aserbaidžaani pealinnas Bakuus rahvusvahelise teaduskonverentsi "Suur siiditee ja Türgi maailm" ning raamatu "Aserbaidžaan siiditeel" esitlustseremoonia. Sellel juhul andis fondi president Günay Efendiyeva teavet projektide kohta, mille kallal Türgi maailma kultuuri ja pärandit kaitstakse.
Mainides Suure Siiditee töö tähtsust fondi jaoks, ütles Günay Efendiyeva, et IV. “Türgi maailm kultuuride ja tsivilisatsioonide ristteel” ülemaailmse kultuuridevahelise dialoogifoorumi raames, 2017. aastal, V. ülemaailmse kultuuridevahelise dialoogifoorumi, rahvusvaheliste organisatsioonide, aga ka Türgi nõukogu, TURKPA, TURKSOY raames , UNESCO, IRSICA, president ja Ta rõhutas, et toimus ümarlaud teemal „Suure siiditee roll türgi keelt kõnelevate riikide vahelise dialoogi ülesehitamisel“, kus osalesid esindajate, suursaadikute, akadeemikute ja teiste esindajad. Turkoloogid üle kogu maailma.
Okupatsioonist vabastatud ajaloolistel maadel hävisid iidsed esemed
Teatades, et konverents toimus Aserbaidžaani vabariigi päeva eelõhtul 28. mail, teatas Efendieva, et puhkust tähistati Aserbaidžaani taasühinemisega muistsete maadega uhkemalt kui teistel aastatel.
Fondi president Günay Efendiyeva rõhutas, et Suure Siiditee üks peamisi ristmikke on Aserbaidžaani okupatsioonist vabanenud ajaloolised ja igavesed maad. Ta tõi näiteks Aserbaidžaani Gabrieli piirkonna iidsed Khudaferini sillad.
Efendiyeva rõhutas, et okupatsioonipoliitika tagajärjel hävisid siiditee ristumiskohtades tuhandeid aastaid eksisteerinud originaalsed arhitektuurimälestised, karavaanerajad, iidsed mošeed ja madrasad. Fondi president ütles, et tal pole kahtlust, et tänu Aserbaidžaani tänasele õiguspärasele võidule taastavad kunstiteosed lühikese aja jooksul oma välimuse ja see tee viib arenguni, rahu ja integratsioonini.
Projekti viiakse läbi ka fondi liikmesriikides.
Märkides, et raamatu väljaandmine on esimene osa Türgi kultuuri ja pärandi rahvusvahelise fondi poolt läbi viidud terviklikust rahvusvahelisest projektist pealkirjaga „Türgi keelt kõnelevad riigid suurel siiditeel“, teatas Efendiyeva, et projekt on kavas ellu viia aastal fondi liige ja vaatlejariigid. Ta rõhutas türgi keelt kõnelevate rahvaste lähendamise ja kogu Türgi kultuuripärandi edendamise tähtsust.
"Usun, et ajalooline siiditee taaselustatakse"
Türgi suursaadik Bakuus Assoc. Dr. Cahit Bağçı pidas ka kõne ja tänas raamatu väljaandmisele kaasa aidanuid tsivilisatsiooni, kultuuri ja ajalooliste minevikukogemuste kaasajastamise eest.
Rõhutades projekti olulisust, teatas Bağcı, et raamatut arutatakse paljudel konverentsidel ja ta ütles: „Seminarid, sümpoosionid, seminarid, sümpoosionid, kus hinnatakse ajaloolise Siiditee rolli mitte ainult Aserbaidžaanis, vaid ka Türgis. , Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Tadžikistan. Uuringud on aluseks akadeemilistele artiklitele.
“Türgi keeles on palju ilusaid vanasõnu. 'Valgus tuleb idast'. Siin näidatakse, et idas ei tekkinud mitte ainult päikesevalgust, vaid ka tsivilisatsiooni. On tõendeid ajalooliste mälestusmärkide kohta, mis pärinevad 10 XNUMX aastast Anatoolias. Siiditee jälgi on ajalooliselt olnud nii Bakuus, Shekis, Kuubal, Gebeles kui ka teistes Türgi geograafiates. Ka meie saame tsivilisatsiooni tee taasühendada, kaitstes esivanemate päritud väärtusi ja tehes koostööd igas valdkonnas, ning suudame tõestada, et meie tugevus on meie ühtsuses.
Karabahhi võidule viidates rõhutas Bagci, et Aserbaidžaani enda maade okupatsioonist vabastamine tegi kogu Türgi maailma uhkeks.
Ole esimene, kes kommenteerib