Yeni Yüzyıli Ülikooli Gaziosmanpaşa ülikooli haigla neuroloogiaosakond, dots. Dr. Ülkü Figen Demir andis teavet teemal „Mida teha unehäirete korral”. Tervisliku ja kvaliteetse elu üks hädavajalik tunnus on kahtlemata piisav ja mugav uni. Arvestades, et täiskasvanud inimene magab päevas keskmiselt 7–8, veedetakse unes üks kolmandik inimelust. Seetõttu on piisava koguse kvaliteetse une olemasolu hädavajalik nii meie tervise kaitsmiseks kui ka igapäevaste ülesannete täitmiseks päeva jooksul.
Unehäirete põhjused
Uinumise, uinumise või enne soovimist ärkamise raskusi nimetatakse unetuseks. Unetus on üks levinumaid unehäireid. Ligikaudu 1/3 täiskasvanutest on aasta jooksul üks või mitu unetusprobleemi. Seda esineb 10-15 protsendis ühiskonnast. See suureneb vanusega. Selle sagedus eakatel on umbes 25 protsenti või rohkem. Unetus jaguneb peamiseks, see tähendab teadmata põhjusel, või sekundaarseks, st teiseks põhjuseks, kaheks. Esmane unetus esineb ilma füüsiliste või psühhiaatriliste häireteta. Sekundaarne unetus; pidevat psüühilist stressi peetakse füüsilise või psühhiaatrilise haiguse või muu unehäire osana, näiteks rahutute jalgade sündroom, vahetustega töö unehäired, jetlag, obstruktiivne uneapnoe sündroom. Halb unehügieen, meelelahutuseks tarvitatavad ravimid, alkohol ja kofeiin, elustiili muutused, stressitegurid, tarbitud toidud ja erinevad ravimid on peamised sekundaarsed põhjused.
Covid-2019 pandeemia ajal, mis on kogu maailma mõjutanud alates 19. aasta detsembrist, kogesime kõige silmatorkavamat arengut une häirimisel. Selle protsessi tagajärjed on käivitanud ka unehäired, mis puudutavad enamikku ühiskonnast. Tegelikult tehti mõnes allikas kindlaks, et 20 protsendil inimestest, kellel enne pandeemiat ei olnud uneprobleeme, tekkisid pandeemia käigus unehäired. Uuringud on näidanud, et unehäirete esinemissagedus on sellel perioodil naistel veidi suurem. Niipalju kui suutsime oma keskuses uurida ja läbi viia, leidsime COVID-19 pandeemia ajal Türgis tehtud esimese uneuuringu käigus Türgi elanikkonnas kõrge unehäirete määra, sõltumata soost. Jõudsime järeldusele, et selle põhjus on seotud elustiili muutuste ja suurenenud ärevustasemega, kuna see on paljude uuringute ühine tulemus. Seetõttu on kaitsva tähtsusega poliitika, mille eesmärk on vähendada inimeste ärevust ja stressi massi mõjutavatel perioodidel, näiteks COVID-19 viiruseepideemia, mis nõuab isoleeritust ja elustiili muutmist.
Käitumis- ja vaimsed võtted võivad pakkuda unetunde all kannatavatele inimestele une. Enamkasutatavate käitumisvõtete hulka kuuluvad lõdvestustehnikad, stiimulite kontroll, unepiirangud ja unehügieeni koolitus. Inimeste jaoks, kellel on probleeme uinumisega, tuleks pöörata tähelepanu vaiksele ja hämarale keskkonnale ning parim ravi valik võib olla unepiirang, mis on sama tõhus kui ravimiravi. Sellest kõigest hoolimata saavad inimesed, kellel on probleeme uinumise või uinumisega, kasu mõnest unet tekitavate omadustega ravimist.
Soovitused kvaliteetseks uneks;
- Lühikesed uinakud, mida peetakse teleri ees nauditavaks, tuleks enne kvaliteetset und magada.
- Minge kindlasti magama ja ärkake igal nädalapäeval samal kellaajal.
- Need, kes on veel pool tundi ja 45 minutit pärast magamaminekut ärkvel, peaksid voodist välja tõusma, teises toas raamatut lugedes võib magama jääda.
- Tuleks kontrollida magamistoa heli- ja valgustust.
- Toitu ei tohiks süüa pärast kella 19.00 õhtul ning enne uinumist tuleks vältida selliseid ergutajaid nagu tee ja kohv.
- Elektroonilisi esemeid, nagu mobiiltelefonid, iPadid, arvutid, televiisorid, ei tohiks magamistoas olla.
- Öiseid tulesid ei tohiks magamise ajal kasutada. Kuna melatoniini, see tähendab une ajal sekreteeritava unehormooni, vabanemiseks peab ruum olema pime.
- Melatoniinihormoonist kõige kõrgema taseme saamiseks on soovitatav magama jääda ajavahemikus 20.30-23.00.
Ole esimene, kes kommenteerib