EGİADAastatel 2021–2022 majandushinnang

EGİADAastatel 2021–2022 majandushinnang
EGİADAastatel 2021–2022 majandushinnang

2021. aastat võtsime vastu positiivsete ootustega, kuid kahjuks ei näinud me aasta jooksul positiivset pilti nii maailmamajanduses kui ka riigi majanduses. Kui liita kokku tõusvad energia-, toidu- ja toormehinnad, probleemid tarneahelates, logistikakulud ja tooraineprobleemid, siis 2021. aastal ilmnenud kõrged inflatsioonimäärad mõjutasid kogu maailma.

Aastasse 2022 astudes võib öelda, et inflatsioonikeskkond jätkub. Ekspertide hinnangul võib inflatsiooninäitajate tõustrend jätkuda kogu maailmas kuni 2022. aasta lõpuni. Majandusaruanded näitavad, et üleilmse inflatsiooni kasv võrreldes eelmise aastaga võib mõne riigi intressimäärasid tõsta. Tundub võimalik, et Hiina ja USA kaubandussõda ning probleemid tarneahelas jätkuvad ka uuel aastal. Pandeemia ajal suu avanud valitsused peavad 2022. aastal oma püksirihma kärpima ja pingutama, et oma finantsaruandeid parandada.

Eriti alates novembrist põhjustas vahetuskursi liigne kõikumine sisemaise inflatsiooni järsu halvenemise. Majanduses, kus turu ootusi ei suudeta täita, ei ole taastumine võimalik. Vältimaks 2022. aastal kodumaise majandusväljavaate halvenemist tänasega võrreldes avalikustab peamised ootused turul tugeva kommunikatsiooniga majandusjuhtimine; Usalduse tekitamiseks ja hinnastabiilsuse loomiseks tuleb teha pingelist tööd. Tarbijate ja tootjate vaatenurgast, teades, et 2022. aasta tuleb väljakutseterohke, tuleks selles suunas valmistuda.

Meie eksportijate jaoks on vaja avada sulg. Nad saavutasid kogu maailma usalduse sellega, et epideemiaperioodil tootmist ei seganud. Näeme, et meie ekspordi edukad tulemused kajastuvad kasvuandmetes. Netoekspordi panus kasvu oli I kvartalis 1,2 punkti, II kvartalis 6,9 punkti ja III kvartalis 6,8 punkti. Eeldame, et see panus jätkub ka 2022. aastal tänu meie eksportijatele, kes on kriisidega harjunud ning kes on kriisis tugeva vastupidavuse ja väledusega, kuid selle saavutamiseks tuleks kiiresti luua toetusmehhanismid, et tulla toime kasvava käibekapitaliga. vajadustele, eriti vahetuskursi muutuste, inflatsiooni ja miinimumpalga regulatsiooniga.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*