Ametlikes Teadaannetes avaldati Rahvaharidusministeeriumi määrus õpetajate ja koolipidajate professionaalse arengu programmi kohta.
Määruse kohaselt kehtivad ministeeriumi kesk-, provintsi- ja välisorganisatsioonide personali professionaalse arengu vajaduste rahuldamisele suunatud koolituste kavandamise, läbiviimise, juhtimise, seire ja hindamise kord ja põhimõtted ning nõudmisel määrati eraõppeasutuste õppepersonal.
Määruse raames määrati uuesti vastavalt kehtivale seadusandlusele ministeeriumi keskorganisatsiooni juhist moodustatud Haridusameti esindajad. See juhatus määrab kindlaks pedagoogilise ettevalmistuseta/õppetööga seotud kutsealaste teadmiste koolituse koolitusprogrammid, mida korraldatakse pedagoogilise ettevalmistuseta ametisse nimetatutele juhtudel, kui õpetajate vajadust ei ole võimalik rahuldada kandideerimiskoolituse, tunnistuste programmi jms erikvaliteediga tegevustega. Õpetajate ja koolipidajate professionaalse arengu toetamiseks võib läbi viia "professionaalse arengu kogukonna", "õpetajate-juhtide liikuvusprogrammide" ja "koolipõhise professionaalse arengu" uuringuid.
Täienduskoolituse tegevuste maht
Õpetajate ja koolipidajate professionaalse arengu toetamiseks korraldatavaid täienduskoolitusi saab korraldada ka koolipõhise kutsealase enesetäiendamise, ametialase arengu seltside või õpetajate õpirände programmi raames. Silmast silma koolituse kaudu korraldatava täienduskoolituse päevane kestus ei saa olla tsentraalses täiendõppetegevuses alla 4 õppetunni, kohalikus täiendõppetegevuses 2 õppetunni ja mitte üle 8 õppetunni. Kesksete täienduskoolitustegevuste, mis on planeeritud viis päeva ja korraldatud silmast silma koolituste kaudu, kestust ei saa rakendada alla 25 õppetunni ja üle 40 õppetunni. Täienduskoolitustegevuses on üks klassitund 50 minutit ja plokktund 90 minutit.
Koolitusi korraldatakse kursuste või seminaridena.
Täienduskoolitusi korraldatakse kursuste või seminaridena. Kursusi ja seminare saab läbi viia kas silmast-silma või kaugõppe meetodeid või mõlemat kasutades.
Koolipõhine kutsealane arendustöö hõlmab tegevusi, kus koolisiseselt rahuldatakse koolispetsiifilised professionaalse arengu vajadused. Professionaalse arengu kogukond hõlmab praktikapõhist täienduskoolitust, kus õpetajad õpivad üksteiselt ja arenevad. Arengukogukondade kogukonnasisene suhtlus ja tehtud töö jagamine toimub läbi Õpetajate Infovõrgustiku (ÕBA). Õpetajate mobiilsusprogramm korraldatakse eesmärgiga jagada oma edu, heade tavade, erinevate projektide või erinevate õpikeskkondadega silma paistvate koolide teadmisi ja kogemusi ning tagada teistes koolides töötavate õpetajate ja administraatorite külastamine neid koole. .
Personali teadmiste ja asjatundlikkuse suurendamiseks saab läbi viia koolitusi välismaal, kasutades selleks ministeeriumi eelarvet või muid vahendeid. Välisriikidesse koolitusele suunatavatele töötajatele kohaldatakse vastavates õigusaktides sätestatut.
Nõue on vähemalt 10 praktikanti/osalejat
Täienduskoolitusel on kohustuslik osaleda töötajatel, kelle avaldused rahuldatakse. Kõikide koolitatavate ja osalejate täiendkoolitustegevuste jätkamine on kohustuslik, välja arvatud mõjuvatel vabandustel. Puudumine mõjuvatel põhjustel ei tohi olla suurem kui üks viiendik klassitundide koguarvust. Seminaride ja kursuste korraldamiseks on vaja vähemalt 10 praktikanti/osalejat, välja arvatud kohtuotsused, seaduse erisätted või eriolukorrad.
Puudumise tõttu täienduskoolitustegevusest vallandatute staatusest teavitatakse nende asutusi ning nendega, kes ei osale täienduskoolitustegevuses ilma mõjuva ettekäändeta, menetletakse vastavalt töölt puudumisele. vastavad õigusaktid.
Eksameid saab teha ka elektrooniliselt.
Eksameid saab sooritada ühel kirjalikul, suulisel või rakenduslikul meetodil vastavalt koolitusprogrammi õppeainele ja eesmärkidele või rohkem kui ühel meetodil. Eksameid saab sooritada ka elektrooniliselt. Kui eksamid korraldatakse rohkem kui ühe meetodiga, siis eduskoor; See arvutatakse kirjalikul, suulisel või praktilisel eksamil saadud hinnete aritmeetilise keskmise alusel ja märgitakse hindamislehtedele.
Eksamitel antakse hinnang sajast täispunktist. Ilma et see piiraks eriõigusaktis sätestatut, loetakse edukaks need, kes saavad täienduskoolituses 50 või enam punkti. Edukaks loetakse need, kellel on eksamitulemused 85-100 (A), 70-84 (B) ja 50-69 (C) ning see kajastub "Kursustunnistusel".
Antakse osalemise, kursuse ja seminari dokumendid
Professionaalsetes Arenguseltsides, Õpetajate Mobiilsusprogrammides ja muudes kutsealase arengu tegevustes osalenutele antakse "osalemistunnistus", kursuse edukatele "kursusetunnistusele" ning seminaridel osalenutele anti "seminaritunnistus".
Täienduskoolitusi saab korraldada siseriiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega sõlmitud protokollide ja lepingute raames. Selle määrusega tunnistati kehtetuks 8. aprillil 1985 kehtima hakanud Rahvaharidusministeeriumi täiendusõppemäärus.
Täienduskoolitustegevus, mille alustamine oli heaks kiidetud enne selle avaldamise päeval jõustunud määruse jõustumise kuupäeva, lõpetatakse vastavalt määruse jõustumise kuupäeval kehtinud õigusaktides sätestatule. heakskiit.
Teemale hinnangut andes rõhutas minister Özer, et nad on teadvustanud õpetajate professionaalses arengus uut paradigmamuutust ning ütles: „Nüüd hakkame planeerima ja toetama koolipõhiseid, mitte tsentraliseeritud kutsealase arengu koolitusi. Koolid saavad nüüd korraldada professionaalset arengut vastavalt õpetajate nõudmistele. Kui koolil on midagi vaja, määrab ta varustuse ja koolituse, mis tema õpetajatel selles aines peaks olema, ning me kanname kooli eelarve selle aine osas otse koolile.
Ole esimene, kes kommenteerib