Litsentsita elektritootmise investor kogeb mängusiseste reeglite muutumist

Litsentsita elektritootmise investor kogeb mängus reeglite muutumist
Litsentsita elektritootmise investor kogeb mängusiseste reeglite muutumist

Taastuvenergia ja puhta energia sektori arutelude keskmes on 11. augustil 2022 väljaandes Ametlikes Teadaannetes avaldatud EMRA määruse muutmise otsus.

Otsuse raames olid väga positiivsed paljud punktid, näiteks võimaluse andmine litsentseerimata elektritootmise investeeringuga toodetud energia tasaarvestamiseks mis tahes punktis Türgis investorettevõtte tarbimisega ja OSB-välise investeeringu võimalus; mõned sätted hõlmasid kõiki litsentseerimata investeeringuid, mis said kõnekirja 12. mail 2019 ja pärast seda. tekitasid tööstuses kära.

„SEKTORILE TEAVE EI ANTUD JA SAADUD ARVAMUSID EI HINNATUD”

Energiatöösturite ja ärimeeste assotsiatsiooni (ENSİA) direktorite nõukogu esimees Alper Kalaycı, kes otsusele hinnanguid andis, teatas, et nad seisid taas silmitsi kesköö kokkuleppega, ning ütles: "Investeering valmistati ette teadmata ja sektori arvamus ning tõsine laenu- ja intressikoormus selle investeeringu eest.Leiame, et selline praktika, mis tähendab "mängureeglite muutmist", on mõju all olevatele investoritele äärmiselt häiriv. Tegelikult oleme ainuüksi ühe artikli tõttu sunnitud arutama määruse muid aspekte, millele aplodeerime ja kogu litsentsivaba sektori õhku laseme. " ütles.
Rõhutades, et avalikus halduses tehtud haldusotsuste tagasiulatuv toimimine toob kaasa palju ebaõiglust, nentis Kalaycı, et regulatsiooniga tehtud positiivsed muudatused jäävad seetõttu tagaplaanile.

„EI POLE GARANTIID, ET PÄRAST KOLME AASTAT PÄRAST SELLE OTSUSE TEIST TEIST OTSUST EI TEHA”

Juhtides tähelepanu, et kui tagasiulatuvat otsust rakendatakse tööstusele teadmata põhjusel, tuleks seda olukorda selgelt ja läbipaistvalt selgitada tööstusharule koos põhjendustega ning hinnata kõiki riske, ning andis järgmise hinnangu:

“Igasugune tagasiulatuv taotlemine on alati probleeme tekitanud. Tänapäeval, kui vajame energiat, eriti puhast energiat, ei tohiks me tööstust nii palju segadusse ajada. On väga positiivne areng, et EMRA otsuse objektiks oleva määruse muudatusega saab ettevõte oma ehitatud SPP investeeringuga tasaarvestada mis tahes punktis Türgis, tarbimiskohast eemal. Teisalt ei ole aktsepteeritav, et investor peab energiat, mis on ületarbimine, tasuta andma. 2022. aasta juuli lõpu seisuga meie riigis saavutatud 8 megavatist SPP installeeritud võimsusest ligikaudu 700 megavatti koosneb viimase kolme aasta jooksul tööle võetud elektrijaamadest. Kuigi Türgi on saavutanud päikese käes nii suure hoo, mis on piiramatu energiaallikas, ei ole vastuvõetav seada barjääri sellesse valdkonda investeerivate ja riskivate inimeste ette. See on nagu linnu enda jalas pigistamine. Kolme aasta pärast ei saa keegi garanteerida, et täna tehtud ja ellu viidud otsus ei muutu südaööl vastu võetud otsusega. Usalduse kaotus mõjutab kõigi kodu- ja välisinvestorite otsustusfaasi. Tagasiulatuvast praktikast tuleks võimalikult kiiresti loobuda ja anda garantii, et sarnast olukorda enam ei juhtu.»

"AVALIKUD JA INVESTORID EI TOHIKS KOGEDA KINNITUST"

Alper Kalaycı, kes juhtis tähelepanu sellele, et EMRA püüdis pärast sektori reaktsiooni ja segadust samal päeval tehtud pressiteate abil teemat selgitada, ütles selles avalduses investoritele, kes ei soovi üleliigset energiat avalikkusele anda. tasuta: ta oleks eelistanud lasknud riiklikul ressursil raisata. Ta märkis, et lausel on selgitust vajav sisu ning soovitakse vältida igasuguseid katseid tekitada usalduskriis avaliku võimu ja investorite vahel.

Alper Kalaycı, kes lisas, et sellise kangekaelsuse korral on uute investeeringute hoogu suured langused ja riik muutub peaaegu päikesepaneelide prügimäeks, jätkas oma sõnu järgmiselt:

"ON NÄHTAMATU KÄSI JÄLLE"

„ENSİA-na oleme viimastel aastatel avalikkusele tehtud avaldustes korduvalt hinnanud „Nähtamatu käsi takistab SPP investeeringuid”. Nüüd näeme, kui täpne see analoogia on. Tööstur, hotelliomanik, tehaseomanik, objekti elanik, korterielanik või mõni kodanik… Kui tal on tahtmist ja rahalist jõudu ise elektrit toota, las ta toodab seda. Seda tehes peame aga looma süsteemi, mis ei väsita inimesi, tervitab neid ühest punktist ja suudab kõik protsessid ühes kohas lõpule viia. Selle süsteemi loomisel on aga oluline, et hoiaksime eemale hoiakutest, mis tekitavad usalduskriisi, tehes tagurpidi otsuseid ja tühistades homme täna tehtud otsuse. Seetõttu tuleb kodanik ja teotahteline riik järjepidevalt positsioneerida punkti, mis sillutab teed investeeringutele. Eelkõige õige reguleerimise infrastruktuuri korral peaksid kahepoolsed lepingud olema täielikult sillutatud. Oluline on, et tutvustaksime väikeinvestoritele investeerimismudelit. Sel juhul ei hakka keegi ette võtma, et ma tarbin 1 ja müün 10.

Alates 2014. aastast on Türgist saanud maailmas 9. riik oma installeeritud võimsuse suurima kasvuga ja 3. riik Euroopas. Aga meil on veel pikk tee minna. Saksamaa, mida täna päikeseenergia osas kadestab kogu maailm, on riik, mis saab vähem päikest kui Türgi. Asjaolu, et Saksamaa, mis saab 600 protsenti vähem päikest kui Türgi ja mille aastane päikesepaiste kestus on 60 tundi, toodab 60 tuhat megavatti päikeseenergiat, mis on 7 korda rohkem kui meie, peaks meid kõiki mõtlema panema. Meie ametiasutused ei tohiks unustada, et iga kilovatt energiat, mida me oma kodumaiste ressurssidega toodame, tähendab, et hoiame välisvaluutat taskus.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*