Täna ajaloos: Istanbuli omavalitsus kutsub avalikkust lihaboikotile

19. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 50. päev. Aasta lõpuni on jäänud 315 päeva (liigaaastatel 316).

Demiryolu

• 19 veebruar 1847 Viini asetäitja Sadik Rifat Pasha märkis oma kõnes, et raudteed tuleb ehitada põllumajanduse arendamiseks ja toote turule toimetamiseks.

Olaylar

• 1600 – Huaynaputina vulkaan Peruus purskas Lõuna-Ameerika ajaloo kõige ägedama pursega.
• 1807 – Ameerika Ühendriikide endine asepresident Aaron Burr arreteeriti süüdistatuna riigireetmises.
• 1861 – Venemaal keelustati orjus.
• 1878 – Thomas Edison patenteeris fonograafi.
• 1881 – Kansases keelustati kõik alkohoolsed joogid.
• 1913 – Pedro Lascuráinist sai kell 17 Mehhiko 15. president ja kell 34 astus tagasi.
• 1915 – Esimene maailmasõda: Algab Gallipoli lahing.
• 1915 – liitlaste rünnak Çanakkale merelt tõrjuti.
• 1925 – võeti vastu raadioseadme seadus. Raadio asutamine Türgis võeti vastu Türgi Suures Rahvusassamblees.
• 1928 – asutati “Himaye-i Etfal Women’s Help Society”, mille eesmärk oli aidata vaeseid naisi. Ühingu nimi muudeti 1938. aastal Charity Lovers Associationiks. Mevhibe İnönü oli ühingu aupresident.
• 1932 – asutati rahvamajad. Demokraatliku Partei valitsus sulges selle 1951. aastal.
• 1945 – II. II maailmasõda – Iwo Jima lahing: Vaikse ookeani lääneosas Iwo Jima saarel maabus umbes 30.000 XNUMX USA sõdurit. Seistes silmitsi Jaapani armee ägeda vastupanuga, suutsid USA väed vaid kuu aega hiljem saare üle kontrolli tagasi saada.
• 1947 – liha läheb Istanbulis kallimaks; Istanbuli omavalitsus kutsus avalikkust lihaboikotile.
• 1956 – Mithatpaşa staadionil peeti Türgi-Ungari jalgpallimatš. Türgi alistas Ungari 3:1.
• 1957 – Türgi relvajõudude esimene naisarst Sema Aran alustas teenistust.
• 1959 – Londoni konverents lõppes. Ühendkuningriik tunnustas Küprose iseseisvust. Küprosel said garantiiriikideks Ühendkuningriik, Türgi ja Kreeka. Ametlik iseseisvusdeklaratsioon oli 16. augustil 1960. aastal.
• 1972 – Julgeolekujõud viisid hommikul läbi operatsioonid Fındıkzades ja Arnavutköys. Türgi Rahvavabastuspartei (THKP-C) võitleja Ulaş Bardakçı tapeti.
• 1975 – asutati Riiklik Kino- ja Televisiooniinstituut.
• 1978 – Küprose rahvuskaart tappis 15 Egiptuse komandoüksuse liiget, kes üritasid Küprose võimude loata sekkuda Larnaca rahvusvahelises lennujaamas toimunud kaaperdamisse.
• 1979 – protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979 – 12. september 1980): MHP endine ringkonna esimees Kartalis, politseinik Ankaras ning 2 parempoolset inimest Mersinis ja Tarsuses tapeti. TOFAŞ auruelektrijaam lasti Bursas õhku. Istanbulis riputati erinevatesse kohtadesse plakatid 30 pommiga. Eskişehiris pommitati MHP-d, Ülkücü noorteühingut ja arstide koda. Karsis heideti pomme 4 kohta, sealhulgas kuberneri häärberisse.
• 1985 – Spanish Airlinesile kuuluv Boeing 747 tüüpi reisilennuk kukkus Oizi mägedesse (Hispaania): hukkus 148 inimest.
• 1985 – William J. Schroederist sai esimene patsient, kes pärast tehissüdame siirdamist haiglast välja kirjutati ja koju saadeti.
• 1985 – Inglismaal kanti eetrisse kuulsa EastEndersi, BBC seebiooperi esimene osa Türgi näitleja Haluk Bilgineriga. Sari on veel pooleli.
• 1985 – president Kenan Evren ütles: "Neil meestel tuleb pea maha võtta."
• 1986 – NSV Liit saatis kosmosesse kosmosejaama Mir.
• 1987 – Teatati, et viimase 3,5 aasta jooksul on konfiskeeritud 240 trükist. Saadud andmetel on 1117. märtsi 12. aasta seisuga, mil jõustus seaduse nr 1986 alaealiste kaitset kahjulike väljaannete eest uus tekst, 5 päevalehe vastu 12 "kahju tekitavat hagi" ning 57 nädala- ja kuuajakirjad ainult Istanbulis.
• 1989 - Asil Nadir, tere hommikust ajaleht ja kirjastus Gelişim päike Ta ostis ka ajalehe.
• 1994 – Adalari linnapea Recep Koç ANAPist tapeti relvastatud rünnakus Büyükada parvlaevasadamale ja kaks inimest said vigastada. Teatati, et Osman Özgen-nimeline kodanik tappis Recep Koçi, kelle ebaseadusliku ehitise ta oli lammutanud.
• 1994 – Hakati ilmuma iganädalane ajaleht Newroz.
• 1994 – Liibüas rakendati šariaadi; Hakati rakendama islami kalendrit.
• 1997 – Iraani suursaadik Ankaras Bagheri läks sageneva reaktsiooni tõttu oma riiki pärast Xinjiangis peetud Jeruusalemma ööl peetud kõnesid.
• 1997 – peaminister Tansu Çiller vabastati parlamendis vara uurimisest.
• 1998 – Blue Streami projekti töövõtjate vahel sõlmiti leping, mis toob maagaasi torujuhtme kaudu Venemaalt Türki.
• 2001 – Çankaya häärberis peetud Rahvusliku Julgeolekunõukogu veebruarikuu koosolekul lahkus peaminister Bülent Ecevit kohtumiselt vaidluse tõttu president Ahmet Necdet Sezeriga. (vt põhiseaduse brošüüri kriis)
• 2008 – Kuuba liider Fidel Castro teatas oma tagasiastumisest.
• 2020 – Hanau rünnak: Saksamaal Hesseni liidumaal Hanau linnas toimunud kahes relvastatud rünnakus hukkus 11 inimest ja 5 sai vigastada XNUMX inimest, sealhulgas kurjategija.

sünnitused

• 1473 – Mikolaj Kopernik, poola astronoom (surn. 1543)
• 1618 – Johannes Phocylides Holwarda, friisi astronoom, arst ja filosoof (surn. 1651)
• 1660 – Friedrich Hoffmann, saksa füüsik ja keemik (surn. 1742)
• 1717 – David Garrick, inglise näitleja, näitekirjanik, teatrijuht ja produtsent (s. 1779)
• 1817 – III. Willem, Hollandi kuningas (surn. 1890)
• 1821 – August Schleicher, saksa keeleteadlane (surn. 1868)
• 1833 – Élie Ducommun, Šveitsi kirjanik (surn. 1906)
• 1843 – Leonardo de Mango, itaalia maalikunstnik (surn. 1930)
• 1849 – Hans Dahl, Norra maalikunstnik (surn. 1937)
• 1850 – Richard Brewer, Ameerika kauboi ja lindprii (surn. 1878)
• 1853 – Jodok Fink, Austria poliitik (surn. 1929)
• 1858 – Charles Eastman, indiaanlaste arst, füüsik, ühiskonnareformaator (surn. 1939)
• 1859 – Svante Arrhenius, Rootsi keemik ja Nobeli preemia laureaat (surn. 1927)
• 1863 – Axel Thue, Norra matemaatik (surn. 1922)
• 1864 – Said Halim Pasha, Osmanite riigimees (surn. 1921)
• 1865 – Sven Hedin, Rootsi maadeavastaja, geograaf, topograaf, geopoliitik, fotograaf, reisikirjanik ja illustraator (surn. 1952)
• 1869 – Hovhannes Tumanyan, armeenia luuletaja ja romaanikirjanik (surn. 1923)
• 1869 John Campbell, endine inglise jalgpallur (surn. 1906)
• 1876 ​​- Constantin Brâncuşi, Rumeenia skulptor ja kaasaegse abstraktse skulptuuri pioneer (surn. 1957)
• 1880 – Álvaro Obregón, Mehhiko sõdur ja riigitegelane (surn. 1928)
• 1886 – José Abad Santos, Filipiinide ülemkohtu esimees (s. 1942)
• 1887 – Charles Lescat, Argentina kodanik (surn. 1948)
• 1888 – José Eustasio Rivera, Colombia poliitik, kirjanik ja jurist (surn. 1928)
• 1888 – Franz Pfeffer von Salomon, Saksa Sturmabteilungi (SA) esimene komandör (surn. 1968)
• 1890 – Kingorō Hashimoto, Jaapani sõdur ja poliitik (surn. 1957)
• 1893 – Cedric Hardwicke, inglise lava- ja filminäitleja (surn. 1964)
• 1896 – André Breton, prantsuse luuletaja ja kirjanik (surn. 1966)
• 1900 – Yorgo Seferis, kreeka luuletaja ja Nobeli preemia laureaat (surn. 1971)
• 1911 – Merle Oberon, USA näitleja (surn. 1979)
• 1911 – Müfide İlhan, Türgi õpetaja ja poliitik (s. 1996)
• 1917 – Carson McCullers, Ameerika kirjanik (surn. 1967)
• 1924 Lee Marvin, USA näitleja (surn. 1987)
• 1929 – Belkıs Dilligil, Türgi teatri- ja filminäitleja (surn. 1995)
• 1930 – John Frankenheimer, Ameerika filmiprodutsent ja režissöör (surn. 2002)
• 1930 – Knut Risan, Norra näitleja (surn. 2011)
• 1940 – Saparmurat Niyazov, Türkmenistani president (surn. 2006)
• 1941 – David Gross, Ameerika füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat
• 1943 – Tim Hunt, inglise biokeemik ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
• 1948 – Tony Iommi, inglise rokkmuusik (Black Sabbath)
• 1950 – Vecdi Sayar, Türgi kinokriitik
• 1953 – Cristina Fernández de Kirchner, Argentina poliitik ja Argentina president
• 1954 – Socrates, Brasiilia jalgpallur (surn. 2011)
• 1955 – Jeff Daniels, USA näitleja
• 1956 – Roderick MacKinnon, Ameerika bioloog ja Nobeli keemiapreemia laureaat
• 1962 – şirts Valdis Kristovskis, Läti poliitik
• 1964 – Çağlar Özel, Türgi jurist ja akadeemik
• 1964 – Jennifer Doudna, Ameerika biokeemik ja Nobeli keemiapreemia laureaat
• 1966 – Enzo Scifo, Belgia jalgpallur
• 1966 – Justine Bateman, USA näitleja
• 1967 – Benicio del Toro, Puerto Rico näitleja, režissöör, stsenarist ja produtsent
• 1974 – Lezley Zen, Ameerika pornotäht
• 1976 – Maxime Chattam, prantsuse kirjanik
• 1977 – Gianluca Zambrotta, Itaalia jalgpallur
• 1978 – Alioum Saidou, Kameruni jalgpallur
• 1978 – Immortal Technique, Peruu-Ameerika räppar ja aktivist
• 1979 – Romina Belluscio, Argentina saatejuht
• 1979 – Steven Cherundolo on Ameerika jalgpallur.
• 1979 – Mariska, Soome räppar
• 1980 – David Gandy, Briti modell
• 1980 – Micke Miller, endine USA korvpallur
• 1981 – Beth Ditto, Ameerika laulja ja laulukirjutaja
• 1985 – Haylie Duff, USA näitleja ja laulja
• 1986 – Marta on Brasiilia jalgpallur.
• 1986 – Maria Mena, Norra popartist
• 1987 – Anna Cappellini, Itaalia iluuisutaja
• 1989 – Sone Aluko, Nigeeria jalgpallur
• 1991 – Christoph Kramer, Saksamaa jalgpallur
• 1992 – Georgi Milanov, Bulgaaria jalgpallur
• 1993 – Mauro Icardi, Argentina jalgpallur
• 1993 – Victoria Justice, Ameerika näitleja, laulja, tantsija ja laulukirjutaja
• 1995 – Nikola Jokić, Serbia elukutseline korvpallur
• 1996 – Mabel on inglise laulja ja laulukirjutaja.
• 1998 – Lexii Alijai, Ameerika räppar ja muusik (surn. 2020)
• 2001 – Lee Kang-in, Lõuna-Korea jalgpallur
• 2004 – Millie Bobby Brown, inglise näitleja

relv

• 197 – Clodius Albinus, Roman Rebel (s. 150)
• 1123 – Irene Dukena, Bütsantsi keisri Alexios I (s. 1066) naine
• 1709 – Tokugawa Tsunayoshi, Tokugawa dünastia 5. šogun (s. 1646)
• 1799 – Jean-Charles de Borda, prantsuse matemaatik, füüsik, sotsiaalteadlane ja meremees (s. 1733)
• 1837 – Georg Büchner, saksa näitekirjanik (s. 1813)
• 1847 – José Joaquín de Olmedo, Ecuadori president, jurist, poliitik ja autor (s. 1780)
• 1878 – Charles-François Daubigny, prantsuse maalikunstnik (s. 1817)
• 1897 – Karl Weierstrass, saksa matemaatik (s. 1815)
• 1916 – Ernst Mach, Austria-Tšehhi füüsik ja filosoof (s. 1838)
• 1927 – Georg Brandes, Taani kriitik ja teadlane (s. 1842)
• 1928 – George Howard Earle Jr., Ameerika jurist ja ärimees (‎sünd. 1856)
• 1938 – Sabri Toprak, Türgi poliitik, endine põllumajandusminister ja Manisa asetäitja (s. 1877)
• 1938 – Edmund Landau, saksa matemaatik (s. 1877)
• 1951 – André Gide, prantsuse kirjanik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1869)
• 1952 – Knut Hamsun, Norra kirjanik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1859)
• 1956 – Mithat Şükrü Bleda, Türgi poliitik ning liidu ja progressipartei viimane peasekretär (s. 1872)
• 1957 – Maurice Garin, Prantsusmaa jalgrattur (s. 1871)
• 1962 – Georgios Papanikolaou, Kreeka patoloog ja Pap-testi avastaja (s. 1883)
• 1972 – Ulaş Bardakçı, Türgi revolutsionäär ja THKP/C kaasasutaja (s. 1947)
• 1980 – Bon Scott, Austraalia muusik (AC/DC) (s. 1946)
• 1986 – Adolfo Celi, Itaalia näitleja (s. 1922)
• 1987 – Yurdaer Doğulu, Türgi muusik (s. 1941)
• 1993 – Yaman Okay, Türgi teatri- ja filminäitleja (s. 1951)
• 1994 – Derek Jarman, Briti filmirežissöör (s. 1942)
• 1997 – Alaattin Şensoy, türgi helilooja (s. 1932)
• 1997 – Deng Xiaoping, Hiina juht (s. 1904)
• 2000 – Friedensreich Hundertwasser, Austria maalikunstnik ja arhitekt (s. 1928)
• 2001 – Stanley Kramer, USA režissöör ja filmirežissöör (s. 1913)
• 2001 – Charles Trenet, prantsuse laulja (s. 1913)
• 2002 – Sylvia Rivera, Ameerika transseksuaalide aktivist (s. 1951)
• 2009 – Ayhan Aydan, Türgi ooperilaulja (kes tuli päevakorda oma keelatud armastusega Adnan Menderesega) (s. 1924)
• 2012 – Vitali Vorotnikov, Nõukogude poliitik (s. 1926)
• 2013 – Robert Coleman Richardson, Ameerika füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1937)
• 2014 – Kresten Bjerre, Taani endine rahvusvaheline jalgpallur ja mänedžer (s. 1946)
• 2014 – Valeri Kubasov, Nõukogude/Vene kosmonaut (s. 1935)
• 2015 – Harris Wittels, Ameerika näitleja, koomik, kirjanik, produtsent ja muusik (s. 1984)
• 2015 – Talus Taylor, Ameerika kirjanik ja karikaturist
• 2016 – Tamerlan Aguzarov, Venemaa poliitikbürokraat (s. 1963)
• 2016 – Umberto Eco, itaalia keeleteadlane ja kirjanik (s. 1932)
• 2016 – Harper Lee, Ameerika kirjanik (s. 1926)
• 2017 – Xavier Beulin, prantsuse tööstur ja ärimees (s. 1958)
• 2017 – Larry Coryell, Ameerika džässmuusik ja kitarrist (s. 1943)
• 2017 – Kaci Kullmann Five, Norra ärimees, mänedžer ja poliitik (s. 1951)
• 2017 – Danuta Szaflarska, Poola näitleja (s. 1915)
• 2017 – Igor Šafarevitš, Nõukogude-Vene matemaatik ja aktivist (s. 1923)
• 2017 – Chris Wiggins, Briti päritolu Kanada näitleja ja häälnäitleja (s. 1931)
• 2017 – Marilyn B. Young, Ameerika ajaloolane ja akadeemik (s. 1937)
• 2018 – Teresa Gisbert Carbonell, Boliivia arhitekt ja kunstiajaloolane (s. 1926)
• 2018 – Engin Geçtan, Türgi psühhiaater ja kirjanik (s. 1932)
• 2018 – Sergei Litvinov, Venemaa endine kergejõustiklane (s. 1958)
• 2018 – Daniel Peredo, Peruu spordiajakirjanik (s. 1969)
• 2018 – Charles Pence Slichter, Ameerika füüsik (s. 1924)
• 2019 – Marie-Claire Bancquart, prantsuse luuletaja, esseist, professor ja kirjanduskriitik (s. 1932)
• 2019 – Dick Boushka, USA endine elukutseline korvpallur (s. 1934)
• 2019 – Giulio Brogi, Itaalia näitleja (s. 1935)
• 2019 – Karl Lagerfeld, Saksa moelooja (s. 1933)
• 2019 – Don Newcombe, endine Ameerika pesapallimängija (s. 1926)
• 2019 – Fikret Ünlü, Türgi poliitik (s. 1943)
• 2020 – Beatriz Bonnet, Argentina näitleja ja koomik (s. 1930)
• 2020 – Heather Couper, Briti Astronoomiaühingu president aastatel 1984–1986 (s. 1949)
• 2020 – Hector, prantsuse laulja (s. 1946)
• 2020 – Pop Smoke, Ameerika räppar (s. 1999)
• 2021 – Đorđe Balašević, Serbia-Jugoslaavia laulja, laulukirjutaja ja muusik (s. 1953)
• 2022 – Doug Baillie, Šoti jalgpallur (s. 1937)
• 2022 – Joey Beauchamp, Inglismaa jalgpallur (s. 1971)
• 2022 – Sergei Beletski, vene arheoloog ja ajaloolane (s. 1953)
• 2022 – Jean-Luc Brunel, Prantsuse tegevjuht ja ärimees (s. 1946)
• 2022 – Walid İhlasi, Süüria romaanikirjanik, novell ja näitekirjanik (s. 1935)
• 2022 – Xavier Marc, Mehhiko näitleja ja lavastaja (s. 1948)
• 2022 – Jacques Poos, Luksemburgi endine sotsialistist minister ja majandusteadlane (s. 1935)
• 2022 – Karl Vaino , Eesti poliitik (s. 1923)

Pühad ja erilised sündmused

• Erzincani Çayırlı linnaosa vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1918)