Täna ajaloos: George Washington valiti Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks

George Washington valiti USA esimeseks presidendiks
George Washington valiti USA esimeseks presidendiks

4. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 35. päev. Aasta lõpuni on jäänud 330 päeva (liigaaastatel 331).

Demiryolu

  • 4. veebruaril 1935 näitas Atatürk oma sihikindlust, öeldes: “Me jätkame raudtee ehitamist, mis on kasvu ja arengu vahendid”.
  • 4. veebruar 2017 võeti kasutusele Sarısu-Tünektepe köisraudteeliin, millest Antalya on aastaid unistanud.

Olaylar

  • 211 – suri Rooma keiser Septimius Severus. Impeerium jäeti tema kahele pojale, kes olid tuntud oma sõjaka ja tülitsemise poolest: Caracalla ja Publius Septimius Geta.
  • 1783 – Ameerika iseseisvussõda: Suurbritannia teatas ametlikult oma vaenutegevuse lõpetamisest USA-ga.
  • 1789 – George Washington valiti Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
  • 1792 – George Washington valiti teiseks ametiajaks tagasi USA presidendiks.
  • 1794 – Prantsusmaa keelustas orjapidamise kõigis oma kolooniates.
  • 1899 – Filipiinid – USA sõda.
  • 1902 – Pariisis peeti esimene noortürklaste kongress.
  • 1917 – Suurvisiiriks sai Talat Paša, liidu ja progressi komitee üks juhtivaid nimesid.
  • 1923 – Lausanne'i konverents katkestati, kuna osapooled ei suutnud kokkuleppele jõuda.
  • 1926 – Mehmet Âtifi hukkamine İskilipist.
  • 1927 – Briti Malcolm Campbell arhiveeriti 22. augustil 2010 Wayback Machine'is. Ta ületas maailmarekordi, kihutades oma autoga nimega “Bluebird” 281,4 km/h.
  • 1928 – Austria natsid protestisid mustanahaliste kunstniku Josephine Bakeri vastu.
  • 1932 – Lake Placidis (New York) algasid taliolümpiamängud.
  • 1936 – Raadium E-st saab esimene sünteetiliselt toodetud radioaktiivne element.
  • 1945 – Jalta konverentsil, kus Ühendkuningriik, Venemaa ja USA kohtusid, otsustati, et kuni 1. märtsini Saksamaale ja Jaapanile sõja kuulutanud riigid osalevad San Franciscos toimuval konverentsil ja saavad asutajaliikmeteks. ÜRO.
  • 1947 – Hatay provintsis otsustati kohanimed tõlkida türgi keelde.
  • 1947 – selgus, et sandarmeeria piinas Isparta Senarkentis mõnda kodanikku.
  • 1948 – Tseilon, millest hiljem sai Sri Lanka, eraldus Rahvaste Ühendusest.
  • 1948 – Türgi Suures Rahvusassamblees võeti vastu seadus kuberneri kantselei ja linnapea kantselei eraldamise kohta.
  • 1954 – Kütuse, liha, leiva ja erinevate toiduainete puudust Istanbulis ei saa ära hoida. Istanbuli kuberner ja linnapea Fahrettin Kerim Gökay tegid täna avalduse ja palus avalikkuse abi.
  • 1956 – Fazıl Hüsnü Dağlarca võitis Seven Hillsi luuleauhinna. Luuletaja saab selle auhinna. Asu oma luuleraamatuga.
  • 1957 – USS, esimene tuumaallveelaev Nautilus (SSN-571) läbis 60.000 XNUMX meremiili ilma, et see kunagi uuesti pinnale kerkiks – see unistus Jules Verne’i kuulsas romaanis Twenty Thousand Leagues Under the Sea. Nautilus Allveelaeva vastupidavus on saanud ellu.
  • 1964 – Türgi Suur Rahvusassamblee kiitis heaks 20. mai 1963. aasta ülestõusus süüdistatud Talat Aydemiri, Fethi Gürcani, Osman Deniz ja Erol Dinçeri surmaotsused.
  • 1966 – All Nippon Airlinesi lennuk Boeing 727 kukkus Tokyo lahte: hukkub 133 inimest.
  • 1974 – asutati Türgi kirjanike sündikaat.
  • 1975 – Türgis algas 1,5-tunnine elektrikatkestus.
  • 1976 – Innsbruckis (Austria) algasid taliolümpiamängud.
  • 1976 – Guatemalas ja Hondurases hukkus 7,5-magnituudises maavärinas 22.778 XNUMX inimest.
  • 1980 – Abu'l-Hasan Bani Sadr sai Iraani esimeseks presidendiks.
  • 1981 – Gro Harlem Brundtlandist sai Norra esimene naispeaminister.
  • 1981 – Margaret Thatcher Inglismaal teatas, et erastamispüüdlusi kiirendati.
  • 1985 – peaminister Turgut Özal läks ametlikule visiidile Alžeeriasse. Esimene Alžeeriat külastanud Türgi peaminister Turgut Özal teatas, et Türgi, kes hääletas 1958. aastal ÜROs Alžeeria iseseisvuse vastu, eksis.
  • 1987 – kirjanik Aziz Nesin esitas president Kenan Evreni vastu hüvitise hagi, kuna ta nimetas end reeturiks.
  • 1994 – Inglismaal põles maha ajalooline 17. sajandi parlamendihoone.
  • 1997 - päike ajaleht alustas oma ilmumist teist korda.
  • 1997 – Pärast 2. veebruaril Sincani valla korraldatud "Jeruusalemma ööd" läbisid Sincani 15 tanki ja 20 sõjaväesoomustransportööri, mis läksid õppuse alale Jenikentis.
  • 1999 – Hugo Chávez Frías valiti Venezuela presidendiks.
  • 2000 – välisminister İsmail Cem sõitis Kreekasse. Cemist sai 40 aasta jooksul esimene Türgi välisminister, kes ametlikult Kreekat külastab.
  • 2003 – Jugoslaavia Liitvabariigi uueks nimeks sai Serbia-Montenegro. Montenegro iseseisvusdeklaratsiooniga 3. juunil 2006 said Serbiast ja Montenegrost kaks iseseisvat riiki.
  • 2004 – asutati Facebook.
  • 2005 – asutati İzmiri folklooriühing.
  • 2005 – Haluk Kırcı, üks Ukrainas tabatud Bahçelievleri veresauna kahtlustatavatest, anti Türgile välja.
  • 2006 – Filipiinide pealinna Manila lähedal staadionil toimunud tormijooksus hukkus 88 ja sai vigastada 280 inimest.
  • 2007 – Diyarbakıris varises kokku hoone, mis evakueeriti pärast lammutusotsust; Rusude alt toodi välja viie inimese surnukehad, üks inimene päästeti.
  • 2020 – Vani laviini katastroof: neile langenud laviini alla jäid ka sõdurid ja päästemeeskonnad, kes läksid Bahçesaray osariigis Vanis laviini alla sattunud kodanikke päästma. Intsidendis hukkus 41 ja sai vigastada 75 inimest.

sünnitused

  • 1494 – Jean de Valette, Hospitalier Knights'i ordu kangelasi (surn. 1568)
  • 1573 – György Káldi, Ungari jesuiitide vaimulik (surn. 1634)
  • 1646 – Hans Assmann Freiherr von Abschatz, saksa lüürika luuletaja ja tõlkija (surn. 1699)
  • 1677 – Johann Ludwig Bach, saksa helilooja (surn. 1731)
  • 1696 – Marco Foscarini, Veneetsia Vabariigi 117. hertsog (surn. 1763)
  • 1746 – Tadeusz Kościuszko, Poola sõdur ja Kościuszko ülestõusu juht (surn. 1817)
  • 1778 – Augustin Pyramus de Candolle, Šveitsi botaanik (surn. 1841)
  • 1799 – Almeida Garrett, Portugali luuletaja, romaanikirjanik ja poliitik (surn. 1854)
  • 1804 Ulrike von Levetzow, saksa kirjanik (surn. 1899)
  • 1824 – Max Bezzel, Saksa maletaja (surn. 1871)
  • 1842 – Georg Brandes, Taani kriitik ja teadlane (surn. 1927)
  • 1848 – Jean Aicard, prantsuse kirjanik (surn. 1921)
  • 1859 – Léon Duguit, prantsuse avaliku õiguse teadlane (surn. 1928)
  • 1862 – Hjalmar Hammarskjöld, Rootsi poliitik ja akadeemik (surn. 1953)
  • 1865 – Abe Isoo, Jaapani poliitik (s. 1949)
  • 1868 – Constance Markievicz, Iiri revolutsiooniline ja patriootlik sufražett (surn. 1927)
  • 1871 – Friedrich Ebert, Saksamaa esimene president (surn. 1925)
  • 1872 – Gotse Delchev, Bulgaaria revolutsionäär (surn. 1903)
  • 1875 – Ludwig Prandtl, saksa füüsik (surn. 1953)
  • 1878 – Zabel Yesayan, armeenia romaanikirjanik, luuletaja ja õpetaja (surn. 1943)
  • 1879 – Jacques Copeau, prantsuse teatrilavastaja, näitekirjanik, produtsent ja näitleja (surn. 1949)
  • 1881 – Fernand Léger, prantsuse skulptor (surn. 1955)
  • 1881 – Kliment Vorošilov, Nõukogude sõdur ja poliitik (surn. 1969)
  • 1885 – Hamâmizâde İhsan Bey, türgi luuletaja ja anekdoodikirjanik (surn. 1948)
  • 1891 – Jury Lossmann, Eesti pikamaajooksja (surn. 1984)
  • 1893 – Raymond Dart, Austraalia anatoom ja antropoloog (surn. 1988)
  • 1895 – Iyasu V, Etioopia kroonimata keiser (surn. 1935)
  • 1897 – Ludwig Erhard, Lääne-Saksamaa kantsler (surn. 1977)
  • 1897 – Anna Pankratova, Nõukogude ajaloolane, pedagoog ja Venemaa Teaduste Akadeemia liige
  • 1900 – Jacques Prévert, prantsuse luuletaja ja stsenarist (surn. 1977)
  • 1902 Charles Lindbergh, Ameerika piloot (s. 1974)
  • 1903 – Alexander Imich, Ameerika parapsühholoog (surn. 2014)
  • 1906 – Clyde Tombaugh, Ameerika astronoom (surn. 1997)
  • 1906 Dietrich Bonhoeffer, saksa teoloog (surn. 1945)
  • 1912 – Byron Nelson, Ameerika golfimängija (surn. 2006)
  • 1913 – Rosa Parks, Ameerika inimõiguste aktivist (surn. 2005)
  • 1917 – Yahya Khan, Pakistani peaminister (surn. 1980)
  • 1918 – Ida Lupino, Briti päritolu USA näitleja ja lavastaja (surn. 1995)
  • 1921 – Neslişah Sultan, viimase Osmani sultani sultani Vahdettini ja viimase kaliifi Abdülmecidi pojapoeg (surn. 2012)
  • 1923 – Donald Nicol, inglise ajaloolane ja bütsantoloog (surn. 2003)
  • 1940 – Gönül Akkor, Türgi häälekunstnik
  • 1941 – Bedia Akartürk, Türgi rahvamuusika kunstnik
  • 1942 – Peter Driscoll, inglise kirjanik (surn. 2005)
  • 1945 – Ümran Baradan, Türgi maali- ja keraamikakunstnik (surn. 2011)
  • 1948 – Alice Cooper, Ameerika muusik
  • 1953 – Jerome Powell, Ameerika jurist ja Föderaalreservi süsteemi 16. president
  • 1957 – Metin Belgin, Türgi näitleja, režissöör ja stsenarist
  • 1960 – Michael Stipe, USA laulja
  • 1970 – Gabrielle Anwar, inglise näitleja
  • 1972 – Giovanni, Brasiilia jalgpallur ja mänedžer
  • 1972 – Polat Labar, Türgi koomik ja raadiosaatejuht
  • 1973 – Aykan Ilkan, Türgi muusik ja trummar
  • 1975 – Natalie Imbruglia, Austraalia laulja, laulukirjutaja, modell ja näitleja
  • 1975 – Atilla Taş, Türgi laulja ja kolumnist
  • 1978 – Ömer Onan, Türgi korvpallur
  • 1981 – Paulien van Deutekom, Hollandi naiskiiruisutaja (surn. 2019)
  • 1987 – Kendi (Nuray Ülker), Türgi näitleja ja laulja
  • 1990 – Zach King, Ameerika filmitegija, autor ja Interneti-kuulsus
  • 1993 – Bae Noo-ri, Lõuna-Korea näitleja

relv

  • 211 – Septimius Severus, Rooma keiser (s. 145)
  • 708 – Sisinnius, paavst 15. jaanuarist 708 kuni surmani (s. 650)
  • 1348 – Zahebî, Süüria hadithide meeldejätja, ajaloolane ja retsiteeriv teadlane (s. 1274)
  • 1694 – Natalja Kirillovna Nariškina, Venemaa tsaarinna (s. 1651)
  • 1713 – Anthony Ashley-Cooper, inglise filosoof (s. 1671)
  • 1781 – Josef Mysliveček, tšehhi helilooja (s. 1737)
  • 1837 – John Latham, inglise arst, loodusajaloolane, ornitoloog ja autor (s. 1740)
  • 1843 – Theodoros Kolokotronis, Kreeka marssal (s. 1770)
  • 1871 – Sheikh Shamil, Põhja-Kaukaasia rahvaste avaaride poliitiline ja usujuht (s. 1797)
  • 1905 – Louis-Ernest Barrias, prantsuse skulptor ja akadeemik (‎sünd. 1841)
  • 1926 – İskilipli Mehmed Âtıf, Türgi vaimulik (s. 1875)
  • 1928 – Hendrik A. Lorentz, Hollandi füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1853)
  • 1936 – Wilhelm Gustloff, natsionaalsotsialistliku Saksamaa liider (s. 1895)
  • 1939 – Edward Sapir, USA keeleteadlane ja etnoloog (s. 1884)
  • 1944 – Arsen Kotsojev, Osseetia kirjastaja (s. 1872)
  • 1946 – Milan Nedić, Serbia kindral ja poliitik (s. 1877)
  • 1960 – Bilecikli Uzun Ömer, hiiglaslik riikliku loterii müüja 2,20 m pikkuse Galata sillaga (s. 1922)
  • 1966 – Gilbert H. Grosvenor, Ameerika ajakirjanik ja National Geographic Society president (s. 1875)
  • 1982 – Rasim Adasal, Türgi teadlane ja neuropsühhiaatria professor (s. 1902)
  • 1987 – Liberace, USA muusik (s. 1919)
  • 1987 – Carl Rogers, Ameerika psühholoog (s. 1902)
  • 1995 – Patricia Highsmith, Ameerika kirjanik (s. 1921)
  • 2001 – Iannis Xenakis, kreeka helilooja (s. 1922)
  • 2001 – Mahmud Esad Coşan, Türgi akadeemik, kirjanik ja vaimulik (s. 1938)
  • 2002 – Sigvard Bernadotte oli Rootsi prints ja tööstusdisainer (s. 1907)
  • 2005 – Ossie Davis, USA näitleja (s. 1917)
  • 2006 – Betty Friedan, Ameerika feminist ja kirjanik (s. 1921)
  • 2006 – Oktay Sözbir, Türgi teatrikunstnik (s. 1943)
  • 2007 – Barbara McNair, USA muusik ja näitleja (s. 1934)
  • 2011 – Martial Célestin, Haiti jurist ja poliitik (s. 1913)
  • 2012 – Florence Green, Briti naislendur, kes osales Esimeses maailmasõjas (s. 1901)
  • 2013 – Reg Presley, inglise laulja ja muusik (s. 1941)
  • 2014 – Enver Asfandijarov, Nõukogude Vene/Baškiiri teadlane, ajaloolane ja professor (s. 1934)
  • 2015 – Richard Bonehill, inglise kaskadöör ja näitleja (s. 1948)
  • 2015 – Odete Lara, Brasiilia näitleja (s. 1929)
  • 2016 – Dave Mirra, Ameerika võidusõitja (s. 1974)
  • 2016 – Axl Rotten, Ameerika elukutseline maadleja (s. 1971)
  • 2016 – Maurice White, Ameerika soul-, rokk-, reggae- ja funkmuusik (s. 1941)
  • 2017 – Basil Hetzel, Austraalia arst (s. 1922)
  • 2017 – Bano Qudsia, Pakistani kirjanik (s. 1928)
  • 2017 – Marc Spitz, Ameerika ajakirjanik, autor ja muusikateadlane (s. 1969)
  • 2017 – Georgi Taratorkin, vene näitleja (s. 1945)
  • 2018 – Zvi Arad, Iisraeli matemaatik (s. 1942)
  • 2018 – Alan Baker, inglise matemaatik (s. 1939)
  • 2018 – Martin Grüner, Saksa poliitik (s. 1929)
  • 2018 – Kenneth Haigh, inglise näitleja (s. 1931)
  • 2018 – John Mahoney, Briti päritolu USA näitleja (s. 1940)
  • 2019 – Nita Bieber, USA näitleja (s. 1926)
  • 2019 – Isacio Calleja, Hispaania endine jalgpallur (s. 1936)
  • 2019 – Sandrine Doucet, Prantsuse poliitik (s. 1959)
  • 2019 – Bernard Lietaer, Belgia ehitusinsener, majandusteadlane, autor ja professor (s. 1942)
  • 2019 – Bruno Messerli, Šveitsi geograaf, akadeemik ja autor (s. 1931)
  • 2019 – Matti Nykänen, Soome suusakõrgushüppaja ja laulja (s. 1963)
  • 2019 – Véronique Schiltz, prantsuse arheoloog, kunstiajaloolane ja tõlkija (s. 1942)
  • 2020 – Claudio Bonadio, Argentina föderaalkohtunik ja poliitik (s. 1956)
  • 2020 – Gil Coan, endine Ameerika pesapallur (s. 1922)
  • 2020 – Terry Hands, Briti teatrilavastaja (s. 1941)
  • 2020 – Daniel arab Moi, Kenya poliitik (s. 1924)
  • 2020 – Ljiljana Petrović, Serbia laulja (s. 1939)
  • 2020 – Tunca Yonder, Türgi näitleja, produtsent ja režissöör (s. 1938)
  • 2021 – Boulos Nassif Borkhoche, endine Melkiti peapiiskop (s. 1932)
  • 2021 – Hüner Coşkuner, Türgi muusikalaulja (s. 1963)
  • 2021 – Hy Cohen, Ameerika elukutseline pesapallur (s. 1931)
  • 2021 – Santiago García, endine Uruguay jalgpallur (s. 1990)
  • 2021 – Charles McGee, Ameerika maalikunstnik, skulptor ja pedagoog (s. 1924)
  • 2021 – Jaime Murrell, Panama muusik ja helilooja (s. 1949)
  • 2022 – Üner Tan, Türgi neuroloog ja evolutsioonibioloog (s. 1937)

Pühad ja erilised sündmused

  • Ülemaailmne vähipäev

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*