Rahvusvaheline transpordi- ja logistikateenuse pakkujate assotsiatsioon UTIKAD avaldas jätkusuutlikkuse põhjal uuringutes ja aruannetes "UTIKADi logistikasektori aruande 2019" ning avaldas seejärel "UTIKADi logistikasektori aruanne 2020" ja esitas selle sektor. UTIKAD pühendas selle olulise aruande logistikasektori välitöötajatele, kes tagavad meie riigi logistika jätkumise COVID-19 pandeemias.
Mõõdetavad andmed Türgis toimuva rahvusvahelise logistikatööstuse tegevuse, transpordiga seotud kandevõime, praeguste arengute ja asjakohaste õigusaktide ühendamise kaudu UTIKAD Logistics Industry Report 2020; UTIKADi sektorisuhete juht kannab Alperen Güleri allkirja.
Türgi, et juhtida logistikatööstuse põhiraamistikku, sektori sidusrühmi, olla sektori lähteallikaks ülikoolidele ja meediaorganisatsioonidele, Türgi osakaal kõigist transpordiliikidest väliskaubanduses ja äratada aruandes tähelepanu teabe edastamiseks pealkiri on järgmine:
CORONAVIRUSE PANDEEMIA LOODI ebakindlus
Globaalne logistikasektor on üks juhtivaid sektoreid, kus 2020. aastal jälje jätnud koroonaviiruse pandeemia negatiivsed mõjud olid tunda. Tootmistegevuse peatumine ja aeglustumine Hiinas on avaldanud enneolematut survet Hiinale suunatud globaalsele nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Ehkki imporditud sisendvajadusi ja sihtturgude nõudmisi saab prognoosida ja planeerida, on ülemaailmne tarneahel tänu tooraine tarnimisele varem olnud suhteliselt sujuv, kuid koroonaviiruse pandeemia põhjustatud ebakindlus on tootjatel, turustajatel, ostjatel, logistikateenuse pakkujad, laod jne. See seisis silmitsi keeruka prognoosimis- ja kavandamisprotsessiga viivitatud saadetiste, suurenevate logistikakulude ja rahaliste lepituste viibimise tõttu.
Transporditava kauba väärtuse poolest on meretranspordil viimase 10 aasta jooksul suurim osakaal nii impordis kui ka ekspordis. Maanteetransport paikneb Türgi väliskaubanduse väärtuses teises reas. õhutransport on Türgi väliskaubandustegevuse väärtuse poolest transpordiliikide vahel kolmandal kohal. Raudteetransport on selliste liikide vedu, mille osakaal Türgi väliskaubanduses on kõige väiksem. Meretransport on esikohal nii kaalu kui ka väärtuse alusel. Maanteetranspordi osakaal impordis on pärast 2016. aastat umbes 4 protsenti. Raudteetransport Türgis ja mõlemad impordid
viimase 10 aasta osakaal kaalust alla 1%. Õhutransport on transpordiliik, millel on piiratud läbilaskevõime tõttu Türgi väliskaubanduses kõige vähem kaalu.
viimase 10 aasta jooksul jõudis Türgi väliskaubanduse maht 2013. aastal suurima väliskaubanduseni. Välja arvatud 2017. aasta, kipub ekspordi-impordi erinevus vähenema. Kui ekspordi ja impordi suhe oli 2011. aastal vaid 56 protsenti, siis 2019. aasta lõpus kasvas see suhe 84,6 protsendini. Kui eksport Euroopasse moodustas 2019. aasta lõpus koos kolmandate riikidega 56 protsenti kogu ekspordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus Euroopasse moodustas 55 protsenti kogu ekspordist.
Euroopa riikidele järgnevad Lähis- ja Lähis-Ida riigid - 2019 protsenti 19. aastal ja 2020 protsenti 18. aasta kolme esimese kvartali lõpus. Kui import kolmandatest Euroopa riikidest moodustas 2019. aastal 18 protsenti koguimpordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus langes see määr 16 protsendini. Kui Lähis-Ida ja Lähis-Ida riikidest pärit import moodustas 2019. aastal 8 protsenti koguimpordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus tõusis see määr 10 protsendini. 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus moodustas selle osakaal kogu ekspordis 20 esimeses riigis, mis moodustavad umbes 66 protsenti Türgi ekspordist, samas kui koguimpordi osakaal 20 esimeses riigis, kuhu imporditakse umbes 78 protsenti.
TRANSPORDITEGEVUSEL ON KÕIGE OSAKAS MÕLEMAS TEENUSTE IMPORTIS JA TEENUSTE EKSPORDIS
See lähtub suuresti büyüklüğüdür.türkiye logistikasektori suuruse hindamisel tehtud eeldustest, mis on logistikatööstuses keeruline küsimus, mõõdetuna on logistikasektoris ja selle kohal Türgi majanduses tegelikult imestanud. Majandustegevuse harude (Euroopa Liidu majandustegevuse statistiline klassifikatsioon: NACE Rev. 2) osakaal SKT-s võib olla siiski suunav. Nendes hindamistes tuleks arvestada, et transpordi ja ladustamise (H) tegevusvaldkonda ei kuulu mitte ainult lastiga seotud tegevused, vaid ka reisijateveotegevused.
Türgi osakaalu SKPs logistikatööstuse suuruse kohta tehtud eeldustes peetakse umbes 12 protsendiks. Hinnanguliselt tuleneb 50-protsendiline osakaal selles suhtarvus otseselt logistikateenuse pakkujate tegevusest ning ülejäänud 50 protsenti on tingitud kaubakaubandusega tegelevate ettevõtete teostatud logistikategevusest. Suurima osa võtab see ekspordist. Aastal 2019 oli teenuste eksport ligikaudu 33,8 miljardit USD, samas kui teenuste import oli 24 miljardit USD.
KÕIGE OSAKU OSASTAMINE AVALIKEST INVESTEERINGUTEST JA KOMMUNIKATSIOONISEKTORIST
Analüüsides viimase viie aasta jooksul Türgis tehtud avaliku sektori investeeringuid 5. aastal. Transpordi- ja kommunikatsioonisektor on kogu investeeringute kavas suurim osa. Pärast ülemaailmset kriisi kasvab alates 2020. aastast nii SKP kui ka transpordi ja laonduse majandustegevuse ala pidevalt.
EUROOPA LIIT KÄIVITAB RAKENDUSE "ROHELINE LINE" (ROHELISED RAJAD)
Koroonaviiruse pandeemia on kogu maailmas arenenud teedevõrku, infrastruktuuri ja transpordisektorit mõjutanud. Tänu koroonaviiruse ülekandumisele füüsilise kontakti kaudu oli riikide esimene abinõu piiriületuse sulgemine ja piiramine. Selliste piirangute tõttu nagu autojuhtidele kehtestatud karantiini- ja tervisekontrolli rakendused, ilmnes rahvusvahelistes kaubavedudes viivitusi ning piiriväravatel tekkisid pikad järjekorrad. Teiste viivitusi põhjustanud teguritena tuli esile ka kohustuslik konvoi juurutamine sõidukitele, mis läbivad riike.
Ajavahemikul 2009. aasta ja 2020. aasta kolmanda kvartali vahel oli maanteetranspordi osakaal Türgi väliskaubanduse väärtusest osa kuni 2018. aastani täheldatud langustrendist. Järgmisel perioodil on võrreldes 2018. aastaga suurenenud rahvusvahelise autoveo osakaal nii ekspordis kui ka impordis. Analüüsitud kümneaastase perioodi jooksul oli maanteel eksporditud kaubaveo osakaal vahemikus 2017–22 massiprotsenti kuni 24. aastani, samas kui selle osakaal järgmistel aastatel, sealhulgas 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus, vähenes 2020. aasta lõpuks 16,19. aasta kolm esimest kvartalit. See langes XNUMX-ni.
Autotranspordi osakaal kaalupõhistes impordivedudes ei ole viimase 10 aasta jooksul olulist muutust toimunud.
2020. AASTA MAHUKAHJUD KOKKU võivad olla 17 miljonit TEU
Hiinas, mis on ülemaailmses tarneahelas oluline impordi- ja ekspordikeskus, mõjutas rahvusvaheline meretransport negatiivselt, kuna epideemia tõttu seiskumine sadamates seiskus. Samuti põhjustasid logistikavoogudes häireid tagasikutsumised selliste põhjuste tõttu nagu laevade keeld keelduda sadamatest riikide võetud meetmete tõttu.
Sarnaselt 2008. aasta ülemaailmsele kriisile prognoositi, et meretee 10-protsendilise mahu vähenemise korral oleks 2020. aasta kogumaht kokku 17 miljonit TEU-d.
Väärtuspõhiste ekspordisaadetiste osas suurendas meretransport ajavahemikul 2015–2018 pidevalt oma osa ning ekspordi osakaal väärtusepõhiselt kasvas 2018. aastal 63,31 protsendini, mis on vaadeldava perioodi kõrgeim määr. Nagu impordis, jäi ka meretranspordi osakaal ekspordis väärtusepõhiselt 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus alla 60 protsendi ja realiseeriti 59,86 protsendini. Ajavahemikus 2010. aasta kuni 2020. aasta III kvartalini ei ole meretranspordi osakaalu olulist muutust täheldatud kõigis impordivedudes kaalupõhiselt, kuid meretranspordi osakaal kõigil impordivedude aastatel on ligikaudu 95 protsenti. Samal perioodil on meretranspordi osakaal ekspordi saadetistes kaalupõhiselt alates 2015. aastast pidevalt suurenenud. Kui 2010. aastal oli meretranspordi saadetiste osakaal kõigist ekspordivedudest 7 protsenti, siis 74,01. aasta lõpus oli see 2019 protsenti. Kuni 81,09. aasta kolmanda kvartalini ulatus meretranspordi ekspordi osakaal kõigist eksporditud saadetistest uuritud perioodi kõrgeimale tasemele ja oli 2020 protsenti. Koroonaviiruse pandeemia ajal suurendas meretransport oma osa nii impordis kui ka ekspordis võrreldes 82,84. aasta lõpuga.
PIIRANGUD MÕJUTAVAD LENNUTRANSPORDI
Võib öelda, et kaubaveotüüp, mida riikide koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud piirangud kõige enam mõjutavad, on õhutransport. Üks riikide koronaviirusepandeemia ennetamiseks võetavatest meetmetest oli reisilennukite lendude peatamine. Tulenevalt asjaolust, et umbes 80% lennukauba mahust veetakse reisilennukitega, mis lendavad paljudesse muudesse sihtkohtadesse üle kogu maailma, tõid reisilennukitele kehtestatud lennukeelud lennufirmade veotariifide tõusu, põhjustades läbilaskevõime vähenemist. Lennufirmad, mis katavad reisilennukite lastiga tavaliselt 20 protsenti maksumusest, pidid kogu lennuki maksumuse katma kaubaga. Lennukauba terminalidest välja võtmata kaubad avaldavad survet ka hoiustamisvõimsusele.
Türgi väliskaubanduse 2010. aasta ja 2020. aasta kolmanda kvartali vahelise aja jooksul on eriti õhutransport suurendanud impordi osakaalu. Õhutranspordi osakaal ekspordis oli väärtus 2010. aastal 6,84 protsenti. Vaatlusalusel perioodil oli lennutranspordi osakaal kõige kõrgem - 2012 protsenti 14,40. aastal. 2019. aastal oli lennutranspordi osakaal ekspordis väärtuse alusel 8,28 protsenti ja 2020. aasta kolme esimese kvartali lõpus 7,55 protsenti. Ajavahemikul 2010. aastast kuni 2020. aasta kolmanda kvartalini on õhutranspordiga imporditava kauba kaal kogu impordi kohta väga madal. Ekspordisaadetistes ületas lennufirma osakaal ekspordis kaalu järgi aastatel 2013, 2014 ja 2015 1 protsendi. 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus oli lennutranspordi osakaal eksporditranspordis uuritud 10-aastase perioodi madalaima määraga ning selle osakaal vähenes 0,35 protsendini.
ÜHE ÕHUGA EKSPORDITAVA KILOGRAAMIKOORMUSE VÄÄRTUS suurenes 72 protsenti
Lennufirma poolt imporditud ühe kilogrammi lasti väärtus oli 2016. aastal 184,65 dollarit, samas kui 2019. aasta lõpus oli see 245,54 dollarit ja 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus kasvas see umbes 2019 protsenti võrreldes 72. aasta lõpuks ja ulatus 423,35 dollarini.
RAUDTEE KONKURENTSIVÕIME TÕUSI
Raudteekaubavedu vabastati koroonaviiruse pandeemia tõttu suhteliselt piiravatest meetmetest ning meresadamate, maantee piiriväravate ja õhusõidukite liikumise suhtes võetud meetmetest. Ajavahemikul 2010. aastast kuni 2020. aasta kolmanda kvartali lõpuni on osa Türgi väliskaubanduse väärtusest väiksem kui raudteetranspordi osakaal kõigis muudes transpordiliikides. On näha, et raudtee-kaubaveo osakaal, mida koroonaviiruse pandeemia tõttu eelistatakse 2020. aastal ja mis võimaldab "kontaktivaba kaubandust", on marginaalselt kasvanud. Raudteetranspordi suhe impordisaadetistes jäi pärast 2012. aastat alla 2020. aasta kolme esimese kvartali alla 1 protsendi; 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus suutis see taas üle 1 protsendi tõusta.
Raudteetranspordi osakaal ekspordi saadetistes on viimase 10 aasta jooksul püsinud pidevalt alla 1 protsendi; Raudteekaubaveo osakaal, mis oli 2019. aastal 0,54 protsenti, kasvas 2020. aasta kolme esimese kvartali lõpus 0,80 protsendini. Ajavahemikul 2010. aastast kuni 2020. aasta kolmanda kvartali lõpuni oli raudteetranspordi osakaal kaalu järgi kõige väiksem. 2020. aastal kasutasid Marmaray metroopassi nii kohalikud kui ka rahvusvahelised kaubarongid.
COVID-19 VAKTSIIN VÕTAB LOGISTIKA ROLLI
2020. aasta viimases kvartalis oli maailma erinevate riikide Covid-19 vaktsiini kohta tehtud uuringute positiivsete tulemuste seas üks esiplaanile tõusnud probleeme vaktsiini logistika. On oluline, et kõigi maailma riikide kodanikele saaks pakkuda tõhusat viiruse vastast vaktsiini, et vähendada viiruse mõju isiklikule ja sotsiaalsele tervisele ning lõpuks selle likvideerida ning pöörduda tagasi viiruseelse korra juurde poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku elu Selles protsessis on logistikateenuse osutajatel oluline roll ja vastutus vaktsiini viimisel tootmiskeskustest sobivatel tingimustel ladustamis- ja jaotuskeskustesse ning tervisekeskustesse. 10 miljardi vaktsiiniannuse logistiline liikumine kogu maailmas on määratletud kui suurim logistikaprojekt pärast Teist maailmasõda. Lennutranspordil on vaktsiinide lühikese aja jooksul pikkade vahemaade transportimisel võtmeroll.
REXIT-PROTSESSIGA SEOTUD ebakindlus proovib lahendada
Pärast 47-aastast liikmelisust lahkus Ühendkuningriik 2016. aastal toimunud rahvahääletusega 31. jaanuaril 2020 Euroopa Liidust ja üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Pärast 2016. aastal toimunud rahvahääletust lõppes lahkuminekuprotsess 1. jaanuaril 2021.
Logistikateenuse pakkujate jaoks tähendab Ühendkuningriigi lahkumine EList uusi tolliprotseduure, uusi ja erinevaid tavasid ning dokumente impordi ja ekspordi alal.
Brexitiga tekkinud ebakindluse protsess leidis oma peegeldused logistikasektoris ning nende ebakindluste kõrvaldamiseks teavitati väliskaubandus- ja logistikaettevõtteid ning tolliametit. Kaupade vedu Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel alates 1. jaanuarist 2021, välja andnud Ühendkuningriik: Transpordi- ja kaubandusjuhtide juhendis dokumendid autojuhtidele ja vedajatele, uued reeglid sadamates, uued piirikontrolliprotsessid ja tollidokumendid olid kaasatud. Ühendkuningriigi lahkumisel tolliliidust peavad väliskaubandusettevõtted, tollimaaklerid ja logistikateenuste pakkujad õppima Ühendkuningriigiga kauplemise uued reeglid.
Ole esimene, kes kommenteerib